Lahendame olukordi

Võtan enne Karksisse sõitu veel korraks Arbiters` Guide`i silmade ette. Ehk on seal kohtunikule vajalike omaduste kohta veel midagi tarka kirjas? Nopin sealt mõningaid mõtteid.
Tavaliselt peab kohtunik kiirelt ja otsustavalt tegutsema. Kõige iseloomulikumaks näiteks on muidugi ajapuudus. Otsustavust on vaja igas olukorras, mis ähvardab muutuda keeruliseks. Ometi on ka selliseid olukordi, kus on targem hoida end tagasi, lastes mängijatel endil lahendust leida. Kumb tegutsemisviis on parasjagu õigem, sellest saadakse paremini aru, kui kogemusi juba rohkem.
Kui tead, et reegleid rikutakse, aga pole kindel, mida teha, otsi abi kogenumalt kolleegilt.
On olukordi, kus ka vale otsus on parem kui otsustamisest kõrvalehoidmine. Neil juhtudel tuleb iga kannatadasaanu ees vabandada.

Kõiki probleeme ei suuda koodeks lahendada. Seepärast peab kohtunik kasutama oma tervet mõistust nendel juhtudel lahenduse leidmiseks. Esimeseks sammuks peaks siin olema ilmselt selliste analoogiliste olukordade leidmine, mida koodeks käsitleb.
Kui koodeksist konkreetset abi pole, peaks kohtunik leidma tasakaalu järjekindluse ja õigluse vahel. Hea kohtunik peaks hoiduma ülepingutamisest, aga samal ajal soodustama head käitumist. Ettevõetav tegevus võib sõltuda turniiri iseloomust. Kui suurmeister kirjutab Briti meistrivõistlustel kirjeldavas notatsioonis, sunnitakse ta kasutama algebralist, kui aga 80-aastane mees teeb sedasama väikesel nädalalõputurniiril, võib ta ilmselt jätkata. On tülikas, kui keegi jätab pooleli śveitsi süsteemis turniiri, aga kui mängija lahkub 10 osavõtjaga ringsüsteemis reitinguturniirilt, on see juba suur probleem.

Kõik kohtunikud on indiviidid, seepärast lähenevad nad ka oma ülesannetele erinevalt. Mõned püüavad vältida ulatuslike profülaktiliste kaitsemeetmetega igasuguseid riske, teised lubavad endale mõningast riski, lootes, et saavad olukorra kiiresti kontrolli alla.
Mõned rakendavad koodeksit rangemalt kui teised. Iga kohtunik peab leidma oma stiili. Ükskõik milline see ka poleks, peab see olema efektiivne ega tohi liiga palju normist kõrvale kalduda. Tavaliselt eelistavad hiljuti kohtunikulitsentsi saanud rangemaid meetmeid ja lasevad kogemuste kogunedes asjad veidi lõdvemaks.

Peamine erinevus male ja teiste alade vahel on see, et siin on kaotajal raske süüd kellegi teise kaela ajada. Pikk partii väsitab tõenäoliselt mängijat vaimselt. Pole siis imet, et mängija võib halvasti reageerida, kui teda selles olukorras karistatakse. Vabanduseks ei saa tuua halba viset, kehva valgustust, õnnetut hüpet või isegi halba söötu. Inimolemus jääb samaks, loomulikuks reageeringuks on võimaluse korral kohtuniku süüdistamine. Olles sellest võimalusest (tõenäosusest!) teadlik, peab kohtunik saavutama, et mängija mõistaks, et tema otsus ei peegelda mängija ausust või sportlikkust.

Teiseks sageli ebameeldivust põhjustavaks olukorraks on "puudutatud - käidud" taotlus, mida teine pool eitab. Kui te taotlust ei rahulda, on selle esitaja sageli rööpast väljas. Peate talle selgeks tegema, et te tema aususes ei kahtle, vaid et esitatud andmetest teistsuguseks otsuseks lihtsalt ei piisa. Enne otsustamist on ilmselt vaja ära kuulata kummagi poole versioon intsidendist. Kui see võtab aega või toimub kärarikkalt, siis on targem mängijatega enne partii jätkamist turniirisaalist väljuda. Mõnikord tuleks versioonid ära kuulata eraldi, kuigi mängijal olgu võimalus teise poole seisukoha kummutamiseks.
Lembit