Head malepäeva!

Täna on rahvusvaheline malepäev. 85 aastat tagasi käisid Pariisis VIII olümpiamängud. Samal ajal peeti seal ka Rahvusvahelise Maleföderatsiooni (FIDE) esimene kongress. Osales 14 maad, kelle esindajad valisid organisatsiooni esimeseks presidendiks hollandlase Alexander Ruebi. Peaaegu oli male juba siis pääsemas olümpiamängude programmigi, kuid ei jõutud ühisarvamusele amatööride ja professionaalide suhtes. Seepärast alustati pärast ebaõnnestunud ponnistusi 3 aastat hiljem omaette maleolümpiatega. 5 aastat hiljem sai male ka esimesed rahvusvaheliselt kokkulepitud reeglid.
FIDE-l on vahepeal olnud nii paremaid kui halvemaid aegu, aga üldiselt on ta ajaproovile vastu pidanud ning õigustanud oma deviisi Gens una sumus. Omal ajal oli endalgi võimalus FIDE kongressidel osaleda ja mitmes selle organis tegutseda, südamelähedasim oli töö reeglite ja turniirimääruste komitees.

Heidame täna veel kord pilgu selle komitee esimehe Geurt Gijsseni viimasele veerule, kus paaril korral on tagasi pöördutud varem juba käsitletud juhtude juurde.
19. II Nopped veebruariveerust kirjutasin minagi Inglise lastevõistlustest, kus üks poiss pani teisele lipuga mati, kuid vastane väitis, et lipp olevat olnud hoopis teisel väljal, nii et matti poleks saanud panna. Tuligi lipuga matikäigu asemel teine käik teha, mis küll vastast matist ei päästnud.
Ise jään nõusse selles veerus oma arvamust avaldanud RC sekretäri Stewart Reubeniga, kes ütleb, et sellistes 1 : 1 olukordades saab ta lähtuda, vaid laual olevast seisust, lisades küll, et vastasmängija protesti korral võiks ta langetada teistsuguse otsuse. Liiati oli kohtunikulgi kahtlus, et matist pääsemiseks võis teine poiss käiku lasta alusetud süüdistused.

Üks kreeklane toob lisaks näite Torino olümpialt, kus ta oli vanemkohtunikuks. Üks mängija süüdistas oma vastast malendi puudutamises, selle asetamises teisele väljale ja käigu tagasivõtmises. Süüdistatu eitas sellist toimimist täielikult, meeskonna kapten aga loomulikult toetas oma mängijat. Matśikohtunik asja ei näinud ja temast polnud abi. Vanemkohtunik lükkas protesti tagasi ja aktsepteeris tehtud käiku. Protestija kaotas partii, kirjutas protokollile alla, kuid kapten esitas protesti, mille apellatsioonikomitee lõpuks tagasi lükkas. Otsustajate õnneks oli protestija oma taotlusega hiljaks jäänud: mitte 2 tunni jooksul, nagu olümpiatel nõutakse, vaid alles järgmisel päeval.
Tekkis küsimus, kas oleks pidanud arvesse võtma pealtvaatajate ütlusi. Ilmselt küll, kui kohtunik usub nende usaldusväärsusse. Kohtunik peab tegema parima, et selgitada, mis tegelikult juhtus. Kahjuks pole kõikjal Amber-turniiri tehnikat, kus videost saab kõike tagantjärele näha.

18. VI Juhtumeid partiidest oli juttu ühest Saksa klubiturniirist. Valge tegi selles võimatu ratsukäigu (Rg4-e6) ja enne, kui ta jõudis kella vajutada, pani must talle mati. Oleks ratsu normaalselt käinud, oleks tulemus olnud vastupidine. Geurt jäi pandud matiga igati rahule.
Nüüd olid talle vastuväitjad Taanist ja Slovakkiast. Need leidsid, et kellavajutusega polnud käik sooritatud ning valgel oleks tulnud lasta sama malendiga määrustepärane käik teha.
On leitud ka, et koodeksis on vastuolu artiklite 1.1 ja 4.6 vahel.
1.1: Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.
4.6: Kui määrustepärase käiguna või määrustepärase käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda tehtud käigul asetada teisele väljale. Käik loetakse siis tehtuks.
Aga kas määrustevastane käik on tehtud?

Geurt jääb oma arvamuse juurde. Enne vastasmängija kellavajutust võib ju käia, mis sellest, et seejärel võib vastane ikkagi kella vajutada (siin sai partii enne otsa). Artikli 1.1 esmane eesmärk olevat vältida, et keegi ei teeks kaht käiku järjest, 4.6 peamine mõte on aga see, et käiku ei saa muuta pärast malendi käest vabastamist. Võib ju arutada, kas Rg4-e6 on tehtud käik või mitte, aga selline määrustevastane käik tuleb tingimata avastada partii jooksul, see on enne matti. Vähemalt formaalselt on Geurtil õigus.
Lembit