Ajad ja matt

Ühel Saksa leheküljel on viimastel päevadel olnud arutlusaineks juhtum ühest kiirpartiist. Õigupoolest on tegemist variatsiooniga vanal teemal, kas pidada olulisemaks ajaületust või matti. Antud partiis olid mõlemad noolekesed kukkunud, kumbki mängija seda aga ei märganud ja nii jätkati välgutamist. Kui mehed lõpuks märkasid, üks neist seda ütles ja mõlemad korraga lauale vaatasid, seisis seal matt. Mis peaks siis partii tulemusest saama?


Sakslaste arvamused on erinevad ja vaevalt 100-protsendilist üksmeelt oodata võibki. Kindlasti on oluline sündmuste ajaline järjekord. Kui noolekesed kukkusid enne matti, siis oleks seda pidanud märkama või vähemalt võinud märgata kohtunik. Varem ütles koodeksi B9: Kui mõlemad noolekesed on langenud, lõpeb partii viigiga. Siit ei lugenud välja, kas kohtunik peaks omaalgatuslikult asjasse sekkuma. Nüüd võib ta seda igatahes teha, sest uue A4d3 järgi loeb kohtunik partii viigiks. Kui noolekeste langemist märgati tõepoolest enne matti, on sündmuste ajaline järjestus ajaületuste kasuks.
Küll aga ütleb art. 6.8 (endine 6.7): Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kumbagi varianti polnud. Kui noolekese langemist ei märgata, siis teda langenuks pidada ei saa. Märkamise hetkeks aga seisis matt juba laual.


Mati kohta ütleb art. 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Matt luges sõltumata sellest, et teda ei olnud märgatud. Partii sai läbi, iga partii saab aga lõppeda vaid ühe korra. Nii et mina annaksin prioriteedi matile. Konsulteerisin enne nende ridade kirjutamist ka ühe kõrgema litsentsiga kohtunikuga, see oli samal arvamusel.

Muidugi võib arutleda sakslaste moodi poolt ja vastu ning pakkuda uusi variante. Nad on näiteks küsinud, et mis siis, kui mängijad viiki lepivad olgu siis noolekeste langemise tõttu või lihtsalt nii, et üks pakub viiki ja teine võtab selle vastu, alles siis aga märkab kohtunik juhuslikult matti või ütleb seda mööduv pealtvaataja.
Lehitsen oma vanu materjale. 2003 olen kirjutanud artiklis Mõnda kiirmale reeglitest: Vastavalt artiklile B8 viib mõlema noolekese langemine partii viigilisele tulemusele. Koodeks ei ütle praegu, kas kohtunik peab pärast teise noolekese langemist sekkuma /nüüd ütleb/. Kui kumbki mängija pole noolekesi jälginud, oleks see partii kiirema lõpetamise huvides vajalik. Ometi võib üks pooltest ka pärast kahe noolekese langemist mati panna ja siis on muidugi matt tähtsam.
Üldiselt sõltuvad kohtuniku otsused küll sündmuste järjekorrast. Kui seejuures aga kahtlused tekivad, peaks pidama laual toimuvat (matt) olulisemaks väljaspool lauda toimuvast (aeg).
Lembit