Algas uue koodeksi aeg

Tänane hommik. Käib rahvusvaheline turniir. Ühe laua taha on loos kokku pannud kaks eksmaailmameistrit. Täpselt kell 10 kuulutan vooru alanuks. Ainult selle laua taga pole hetkel kedagi. Mehed tulevad sõbralikult üheskoos vaid paar minutit hiljem. Aga on juba hilja. Tean, et tänasest kehtib uus koodeks, mis keelab igasuguse hilinemise. Nii et olen just jõudnud tabelisse kirjutada partii tulemuseks 0 : 0...
Kas nii? Peaaegu. Kirjeldatu vastab täpselt tegelikkusele, välja arvatud üks detail. Tallinna malemajas käib parajasti mitte male-, vaid kabeturniir ning suurmeistrite Gantvargi ja Valnerise ning loomulikult ka minu õnneks malekoodeks seal ei kehti. Kabetajate hilinemisaeg on endiselt üks tund.

Muidu oleks aga kohtunik olnud reeglite tõlgendamisel täiesti võimetu ja pidanud tegelema vaid tulemuste fikseerimisega. Ei loe ka see, et nende ridade kirjutamise ajal rippus FIDE Actual Handbook´is endiselt ülal koodeksi 2004. (2005.) aasta versioon ja seegi on seal millegipärast ära peidetud päris lõpuosa rubriiki Miscellaneous /mitmesugust/, kust seda peale asjatundjate vaevalt keegi leiab. Kongress on peetud, selle otsused teatavaks tehtud ning on ju üldteada, et iga liigaastale järgneva aasta 1. juulil hakkab kehtima uus redaktsioon. Tekstis ei seostata tema kehtimahakkamist mingite tingimustega, öeldakse vaid jõustub 1. juulil 2009.
Ka Eesti maletajaile ei tohiks selle tekstis enam midagi uut olla, olen muudatustest isegi siinsamas korduvalt juttu teinud. Kel asja vastu huvi, võiks silmad üle lasta jaanuari esimese poole kommentaaridest (pluss muidugi 13.III Uuesti koodeksist), aga muidugi piisab ka ainult Mareki 18.III tekstist Muudatused reeglites 1. juuli 2009. Eks nädala pärast Hiiumaal ole näha, kui täpsed me oleme.

Aga ega töö malereeglitega lõpe vist kunagi. Juba praegu on välja tuldud mõnede ettepanekutega, mis ehk leiavad mingil moel kajastamist koodeksi 2012. a. kinnitatavas tekstis. Ise kulutasin täna peaaegu kogu kabemängust üle jäänud aja ühe ettepaneku uurimisele, mille on välja pakkunud Mehhikos elav taani maletaja Jesper Norgaard, selle arutamine käib aga Austraalia leheküljel. Nii et nagu päris rahvusvaheline ettevõtmine.
Küllap oleme kõik mingil moel olnud hädas partiidega, kus võitu praktiliselt pole, teoreetiliselt aga võib olla küll. Mida teha mehega, kes nendest üritab iga hinna eest punkti saada? Ka artikkel 12.1 Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet on nagu teise mõttega koodeksisse pandud.

Taanis olevat mingil meeskonnavõistlusel mängitud kahe ratsuga üksiku kuninga vastu. Kooperatiivmatt on võimalik. Järelikult pole tegemist surnud seisuga, millest juttu artiklis 5.2b. Kohtunik taotlust partii viigiks lugeda ei rahuldanud. Kui nooleke kukkus, sai tugevam pool punkti. Veidi hiljem otsustas peakohtunik partii siiski viigiks lugeda. Taanis eksisteerib kõrgem malekohus. Selle seisukoht oli saalomonlik: kohtuniku otsus oleks pidanud olema viik. Nüüd aga tuleb kohtuniku otsus paratamatult jõusse jätta, sest artikli 10.2 peale protestida ei saa. Liiati kui oleks igal käigul kasutatud kasvõi paarisekundilist ajalisandit, poleks 10.2 üldse kehtinud.

Kus on lahendus? Norgaard teeb ettepaneku lisada koodeksisse täiendav artikkel 9.7 (seega siis Viigistatud partii lõppu). Pärast nädalast arutelu on selle tekst praegu umbes selline:
Partii lõpeb viigiga käigul oleva maletaja korrektsel taotlusel, kui:
a) vastasmängijal on ainult lipp, taotlejal vähemalt lipp;
b) vastasmängijal on ainult vanker, taotlejal vähemalt vanker;
c) vastasmängijal on ainult kaks ratsut, taotlejal aga mistahes materjal ilma etturiteta (võimalik et ka üksik kuningas);
d) vastasmängijal on ainult oda või ainult ratsu, taotlejal aga mistahes vigurid ja/või etturid.
Vastasmängija võib taotluse tagasi lükata, demonstreerides taotlejale või kohtunikule, et tal on selles seisus olemas forsseeritud võit. Kohtunik võib lasta partiil jätkuda, kui ta pole forsseeritud võidu olemasolus kindel. Rakendub artikkel 9.4 (taotlusõigus kaob käigu tegemisega).

Mis puutub ariklisse 9.7d, siis on juba tegemist surnud seisuga, kui taotlejal on jäänud üksik kuningas. Lähemalt pole mõtet asja siinkohal vaatlema ega poolt- ja vastuargumente tooma hakata. Kes huvitub asjast, leiab arutluse ise üles. Aga mõtted liiguvad ka pärast uue koodeksi jõustumist.
Lembit