Kui neid ridu kirjutan, peaks Karksi-Nuias veel käima kiirturniir, kus kohtunike seminaris osalejatel võimalus oma oskusi praktikas järele proovida. Võimalik aga, et kohtunikud püüavad juba ise välja selgitada, kes neist osavamalt nuppe tõstab. Igatahes mind sundis Kirimaleühingu aastakoosolek asja pooleli jätma ja Tallinna tagasi tulema. Seepärast ei saa ma ka seminarile mingit hinnangut anda, vaid tegemist on vaid põgusate märkmetega.
Kuna paik asub siiski üsna Eestimaa äärel, siis polnud ka osalejate arv mullusest suurem. Koosseis üsna kirju, mõnel kohtunikutöö kogemusi selgelt rohkem kui teisel. Küll aga rõõmustas osalejate huvi asja vastu. Hulkusin õhtul üsna kaua ringi tutvumaks alevi ja selle kauni ümbrusega. Kui tagasi tulin oli seltskond magalas endiselt male ja kohtunikutöö probleeme arutamas ja juttu jätkus veel kauaks.
Seminari alguseks oli vähemalt kaks positiivset uudist: pakike kohtunike käsiraamatutega oli kohale jõudnud ja Marek elus, vist ka enam-vähem terve. Ei tea, kas raamat oleks parem saanud, kui tema tegemiseks oleks rohkem aega olnud. Küllap oleks sinna muudki materjali leidnud, samas oleks aga see võinud tähendada asjadega asjatut venitamist.See, et seminari ajal sai igaüks näppude vahel hoida koodeksi ja teiste arutatavate dokumentide tekste, aitas kindlasti kaasa materjali omandamisele.
Seejuures oldi üsna tähelepanelikud. Igatahes leiti, et koodeksitõlkes oleks paaris kohas pidanud mõtte selgemini kirja panema ning see, et kasvõi kabekoodeksi tõlge minu arvates küll parem pole, on tõlkijale vaid nõrk lohutus. Küllap peaks käsiraamatust siiski kasu olema, kuigi kasvõi sellessamas koodeksitõlkes võib veelgi küsitavusi olla ja mitte ainult tõlkija süül. Igatahes näib meile Marekiga, et FIDE-l pole ikka veel kõik korras tekstis olevate viidetega mingitele teistele artiklitele, mille numeratsiooni muutmine ei kajastu põrmugi seal, kus peaks. Probleeme tekib sellestki, et FIDE on püüdnud kramplikult koodeksi esimesest osast malekellad eemal hoida ja seetõttu ei saa seal näiteks juttu teha ka käikude sooritamisest, kahe osa erinevate artiklite üheaegne jälgimine võib aga väiksemate kogemustega kohtuniku segadusse viia.
Ehk oleks vähem kogenud kohtunikele kasulikum olnud, kui loenguvormis oleksid esitatud kõik vajalikud põhitõed. Meil kippus loeng ehk liiga kiiresti arutluseks üle minema, kus arutlusobjektiks liiga palju suhteliselt erandlikke juhtumeid, kus kohtuniku õiget reageerimist 100-protsendilise kindlusega kindlaks määrata on küllalt raske. Ja võib-olla jätsimegi asjad ajuti liiga lahtiseks, üle kordamata, mida antud juhul ikkagi tegema peaks. Elavalt arutati näiteks, mida ikkagi teha, kui mõlemad kuningad osutuvad korraga tules olevateks või kui eelviimasele reale jõudnud etturi ette asetatakse mingi muu malend, seda käest lahti laskmata. Poleemikat tekitas kasvõi 17. VII ajaveebis Geurti juuliveerust toodud lühipartii, kus väga pika lipukäigu teinud kuningas laua äärel mati saab.
Ei tea, kuivõrd hästi suutsid arutelu jälgida need osalejad, kelle emakeeleks polnud eesti keel. Ehk korvas seda vajakajäämist mingil määral nende mängupraktika.
Ise veendusin taas kord selles, et malelaual võib tekkida või tekitada hästi palju kõige erinevamaid probleeme, millele lahenduse leidmiseks ainult koodeksi lugemisest ei piisa, kuigi see on samal ajal ikkagi esmaseks eelduseks. Kindlasti on vaja ka rohkesti praktikat ja arvamustevahetust kogenud kolleegidega.
Aga küllap sai iga osaleja Karksi-Nuia seminarist mingil moel kasu, mina ise muidugi kaasa arvatud.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar