Viimases Chesscafes on võetud vaatluse alla kimbuke hoopis väheste malenditega seise, kus üks pooltest aja üle laseb. Millest siis tulemus sõltub?
Kui seisus ratsu etturi vastu etturiga pool aja ületab, siis ta põhimõtteliselt kaotab, sest ratsuga matistamine on sel juhul üldiselt võimalik.
Võivad aga tekkida mingid erandseisud. Näiteks seisavad valged Ke4 ja Rf4, mustad aga Ke6 ja Ee5. Must puudutab siin oma etturit, mis tähendab, et ainus võimalik käik on exf4. Aga musta nooleke kukub ja valge taotleb võitu.
Teine seis. Valgetel on Kf1 ja Rh8, mustadel Kh1 ja Eh2. Mustade nooleke on kukkunud. Valge seda esialgu ei märka ja puudutab oma ratsut. Enne käigu tegemist paneb ta siiski aja lõppemist tähele ja näeb, et laual on patiseis.
Kolmas seis. Valgetel Ka6, Ea7 ja b6, mustadel vaid Ka8. Valge puudutab b-etturit, aga enne kui ta sellega käia jõuab, langeb ta nooleke ja must esitab selle kohta taotluse.
Vaevalt selliste seisude praktikas esinemise tõenäosus suur on, aga põhimõtteline tähtsus neil on ja kusagil eksamiküsimusteks kõlbaksid nad küll. Üldise juhendi selliste seisude käsitlemiseks annab meile koodeksi artikkel 6.9:
Välja arvatud juhul, kui rakendub üks artiklitest 5.1a, b või 5.2a, b, c (käsitlevad partii lõppemist), on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepärase käikude seeriaga.
Geurti arvates on nendest seisudest lihtsaim viimane. Aeg on valgel küll üle, aga kuna must ju kuidagiviisi võita ei saa, on tegemist viigiga. Seda küll, aga austraallased on oma kodulehel õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et valge käigul ei saaks sellist seisu üldse eksisteerida. Pole ju näha, mis oleks võinud olla musta viimane käik (ainult mingi määrustevastane Kc8-a8).
1. ja 2. seisu peab Geurt keerukamaks. Probleem on selles, kas tuleb arvesse võtta mitte ainult parajasti laual olevat seisu või ka seda, mis tekib sinna pärast puudutatud malendiga käimist. Küllap tuleb.
Geurt võtab endale abiks seisu Kb5, Le7 - Ke8. Käigul saab siin olla ainult must. Tal tuleb lüüa valge lipp ja lauale jäävad ainult kuningad. Surmkindel viik. Kas aga peaks must kaotama, kui ta lippu lüüa ei jõua, vaid ületab aja? Vaevalt küll, sest ainus võimalik käik oleks ikkagi Kxe7 viigiga. Analoogia põhjal tuleks siis lugeda viigiga lõppenuks ka kaks esimest seisu.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar