Austraallased välgutavad

Austraalia lehel on viimastel päevadel olnud arutusel neli juhtumit, mis kõik pärinevad ühelt eelmise nädala välkturniirilt. Ühel või teisel moel on kõigis tegemist määrustevastaste käikudega. Probleemi tõstataja väidab, et seni pidas ta määrustevastaseks käiku, kus ei peeta kinni kõigist koodeksiga ettenähtud piirangutest. Nüüd aga leidvat ta, et on ka selliseid tegevusi ja käike, mis pole küll heaks kiidetud või on hoopis keelatud, aga siiski ei mahu ka määrustevastase käigu mõiste alla. Vastavalt artiklile 4.6 on käik määrustepärane siis, kui ta vastab artikli 3 nõuetele (kuidas malemdid käivad). Mis neile ei vasta, peaks järelikult olema määrustevastane. Kõige levinum määrustevastasus on ilmselt kuninga tullejätmine, mille keelavad nii artikkel 1.2 kui ka 3.9.

Aga tulgem austraallaste juhtumite juurde. Esimene partii. Valged ei märganud, et oli kuninga ja lipu algseisus ära vahetanud. Märgati alles pärast 5. käiku. Vastavalt art. A4a tuli sellise malendite asetusega mängida partii lõpuni. Valged hakkasid vangerdama, nii nagu see art. 3.8 järgi toimuma peaks. Must taotles määrustevastase käigu fikseerimist, sest art. A4 järgi: kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud. Valge arvates ei loe koodeksist aga välja, et see oleks määrustevastane käik. Mehe arvates oleks pärast määrusevastasuse taotlust öelda, et vangerdus tuleb tagasi võtta ja teha mingi muu määrustepärane kuningakäik, kuna see mängija selles partiis vangerdada ei saa.

On ilmne, et kui meie poolt tsiteeeritud lause oleks koodeksis kujul Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, on vangerdus sellise kuningaga määrustevastane käik teeks see asja lihtsamaks ja võtaks vaidlusvõimalused ära. Art. A4a kaalub küll üles art. 4.6 vihje määrustepärasusele, aga pole täit selgust, kas pole lubatud tähendab seda, et määrustevastase käigu tõttu saab võitu taotleda. Ise nõustuksin siiski nende Austraalia kohtunikega, kes paneksid vangerdada üritanud mängijale välgus määrustevastasuse eest kaotuse. Kiirmales muidugi käik korrigeeritaks ja vastane saaks endale 2 minutit aega juurde.
Vähemalt määrustevastase tegevusega oli küll tegemist. Kui määrustevastast käiku ei olnud, karistatakse mängijat art. 13 järgi, kui aga oli, siis art. 7.4 järgi. Küllap ka lubamatu vangerdus on ikkagi käik ja seejuures määrustevastane. Arvestama peame sedagi, et art. 4.4b ei kõnele mitte käigu tegemisest, vaid ainult malendite puudutamisest.

Muidugi peaks FIDE reeglite sõnastusele rohkem tähelepanu pöörama. Minu jaoks tähendavad to allow ja to permit mõlemad lubamist. Tean vaid, et ametlikus ja kirjalikus inglise keeles on eelistatavam permit. Koodeksis on aga selgelt kasutatavam is not allowed (olgu siis äsja mainitutest kasvõi art. 4.4b või A4a). Miks aga artiklis 3.1, kus juttu malendite käikudest, on äkki is not permitted? Kas tuleb siit otsida mingit tähenduslikku vahet? Sama mõiste jaoks tuleks samas tekstis kasutada ka sama sõna.

Aga teine partii. Ühel mängijal on suur ülekaal ja lipp veel laual. Muundab etturi, aga selle asemel, et kutsuda kohtunik ja paluda teist lippu, paneb ta lauale tagurpidi vankri, hüüdes seejuures valjusti: "Lipp!". Vastasmängija ütleb, et tehti määrustevastane käik. Artikli 3 järgi olevat aga ainult hüüdmine vale olnud, sest vankrist ju lippu niimoodi ei tee. Ja tõstatabki mängija probleemi, miks pole koodeksis määratletud, kuidas peavad malendid väljadel asuma ning seetõttu on ükskõik, kas nad seal seisavad või lamavad. Paned kasvõi kõik etturid pikali ja vankrid tagurpidi. Ainult välja keskele tuleb nad panna.
Art. 7.3 nõuab küll, et kui mängija nihutab käiku tehes kohalt ühe või mitu malendit (inglise keeles displaces), peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Ilmselt pole pikali või tagurpidi olek otseselt displacement.

Vankri tagurpidi pealepanekut ei saa ilmselt määrustevastaseks käiguks pidada, mõned sealsed kohtunikud on leidnud sarnasuse art. 7.3 järgi sooritatud tegevusega. Aga ikkagi tuleks see oma ajast õigetpidi seada. Koodeks pole ümberpööratud vankrit kunagi lipuks lugenud. Kui see lipuna käima hakkab, toob ta kindlasti kaotuse.
Pakutakse koodeksi täiendamist artikliga 3.10 umbes sellises sõnastuses: Malendid tuleb asetada oma väljadele püsti ja nad ei tohi lamada külili või (vankri puhul) olla pööratud tagurpidi. Sel juhul võiks muundamise tagurpidi vankriks tõepoolest lugeda määrustevastaseks.
On neid, kes leiavad, et tagurpidi vanker peaks kuuluma karistamisele art. 12.6 alusel (keelatud on vastasmängijat ükskõik mis kombel häirida või segada). Austraalia maletajate eetikakoodeksis aga olevat punkt, mis kõneleb pidevast hooletust malendite asetamisest.
Lembit