pühapäev, 23. august 2009

Millal lõpeb partii?

Śahhi ja Garde teine iseseisvumispäeva turniir, tugevam ja segakoosseisuga. Tasemevahe oli küll suur - suurmeistrist tema 7-aastase õpilaseni - ning vanuseerinevused ei mahtunud 70 aasta sisse ära, siis sedapuhku tõesti kõik mängisid. Kuigi minu arust kulutasid mitmed oma aja ära selgetes seisudes, kus niikuinii midagi välja ei mõeldud, ja siis läks lahti välgutamiseks.
Kui meie uut määrustevastasuse reeglit tuleb turniiri juhul kasutada vaid mõned korrad (mis eeldab, et käigud on piisavalt selged), siis sobib see küll. Määrustevastaste käikudega oli mul tegemist vaid ühes partiis. Kummalgi viimased sekundid mehaanilisel kellal jooksmas, tegi üks valekäigu. Vastasele 2 minutit, aga siis tegi ka tema valekäigu. Kuivõrd see põhjustas hetk hiljem esimese mehe ajaületuse, siis kõhklesin veidi, panin aga ka teisele poolele 2 minutit juurde ja asi algas peaaegu nagu otsast peale.

Ühes partiis olin hädas selle lõppemisega. Üks vanem ja teine noorem mängija. Noor laseb aja üle. Loomulikult peaks nüüd võitja kellale osutama või midagi ütlema. Aga ei, partii jätkub, kuni kõik ülejäänud läbi on. Mida teha? Kohtunik sekkuda ei tohi. Pealtvaatajad (õnneks või hoopis kahjuks?) vaatasid ka sekkumata pealt. Niimoodi ei saagi partii otsa! Lõpuks koputas treener poisile õlale ja see ulatas käe. Vastane rääkis, et oli noolekest märganud küll (küllap ka poiss märkas), aga tal olevat poisist kahju olnud.

Aga vaadakem pärast seda kõrvalepõiget midagi ka Geurti viimasest veerust. Küllap teistelgi kohtunikel probleeme on.
Kõik teame, et partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et ta alistub (5.1b). Lihtne, aga mitte eriti selge. Küllaltki tuntud Kreeka IA Tsorbatzoglu tõstatab küsimuse, kas partii lõpeb siis, kui üks mängija teisele kohtuniku juuresolekul viiki pakub ja mängijad käsi suruvad. Või peaks kohtunik laskma enne tulemuse partiiprotokolli kirjutada? Kas verbaalsest alistumis- või viigiavaldusest piisab? Ehk võib teine mängija seda eirata ja teeselda, et pole õigesti asjast aru saanud? Kreeklase arvates peaksid mängijad partiiprotokollidele alla kirjutama ja alles siis võiks kohtunik tulemust aktsepteerida. Kohtunikud peaksid kõik partiiprotokollid kokku koguma ning lisama need vooru- või matśi´protokollile.

Küllap oleme siin kõik samal arvamusel. Igasuguste arusaamatuste vältimiseks peaksid kohtunikud tõepoolest mängijaid paluma, enne kui need partiisid analüüsima hakkavad, et nad tulemuse partiiprotokolli kannaksid ja seda oma allkirjaga kinnitaksid. Igaks juhuks. Oma käega ei peaks kohtunik kunagi tulemust protokolli kirjutama.

Üks episood siia Geurti praktikast. Kaks mängijat analüüsisid juba oma partiid. Geurt küsis tulemust, sest protokollides seda polnud. Kumbki ütles, et oli partii võitnud. Valge väitis, et oli kahinud kvalitee ja kuna see näis viivat võidule, oligi must alistunud. Analüüsi käigus selgus valgele küll, et kahing oli ekslik ja võidu oleks pidanud saama hoopis must. Musta seletuse järgi olevat valge oma viga märganud kohe pärast kahingut. Siis valge alistuski.
Keda siis sellises olukorras uskuda? Teise partii mängimiseks võimalusi polnud, O:O oleks ka mängijate suhtes olnud ebaõiglane. Ise uskus ta, et tõtt rääkis valgetega mänginud ja nutma hakanud poiss. Must oli väga enesekindel ja ütles, et poisi väiteid ei saa millegagi kinnitada. Tunnistajaid läheduses polnud. Geurt veenis mõlemaid mängijaid viiki leppima.
Tagantjärele mõtleb ta, et ehk oleks siiski pidanud lähtuma intuitsioonist. Teisel päeval oli keegi tulnud ja öelnud, et must oli tõepoolest alistunud. Kirjalikult polnud ta seda siiski valmis kinnitama.
Lembit

Kommentaare ei ole: