Millal läheme 52 minutile?

Päev pärast rahvusvahelist malepäeva antud intervjuus kõneles FIDE president Kirsan Iljumźinov oma teenetest malemaailma ees. Kõige olulisemaks pidas ta seda, et malet on hakatud kiiremini mängima. Enne teda läksid ju partiid pärast 40. käiku katkestamisele ja üht Karpovi - Kasparovi matśi ei jõutudki lõpuni mängida. Tema tulekuga piirati mäng 7 tunniga, mis hiljem lühenenud koguni 3 tunnile (nii kähku praegu siiski veel toime ei tule, vähemalt lisasekundid muudavad selle aja pikemaks).
Aga rahule ei saavat ikkagi jääda. Peamine ülesanne olevat nüüd male kommertsialiseerimine. Male peab jälle leidma tee teleekraanile, kõik sõltub aga reklaamiandjatest ja telekanalite peremeestest. Male vastu neil armastust pole, isegi pokkerit propageeritakse rohkem. Kogu häda on aga selles, et malepartiid on liiga pikad ega mahu ajaliselt teleekraanile ära.

Niisiis olevat ainuke väljapääs: malet tuleb hakata veel tunduvalt kiiremini mängima. President on ka täpselt välja arvutanud: tavaline partii peab edaspidi kestma 52 minutit ja sellega oleksidki kõik probleemid lahendatud. Miks ta just nii pikk peab olema, ei tea. Algul näis mulle millegipärast, et see on ühe mängija mõtlemisaeg. Lisame igal käigul 8 lisasekundit ja ongi tavamale. Aga ilmselt on see siiski kogu partii pikkus, sest kes jaksaks nii kaua ekraanil toimuvat jälgida. Seega oleks tegemist kiirmale täieliku triumfiga. Eks näeme. Kui 14 aastat tagasi ühes Pariisi eeslinnas Kirsani presidendiks valisime, ei osanud sellist novaatorlust küll ette näha.

Esialgu pole aga malemaailm veel toibunud segadusest, mille tekitas Kirsani eelmine idee nulltolerants ehk igasuguse partiile hilinemise keelamine. Eri maades on sellele reageeritud erinevalt ja minu arvates ongi halb eelkõige see, et hilinemisajad pole enam ühesugused, kuigi ühtlus oleks mängijatele kasulik.
Ma ei tea, kas keegi on märganud internetis kasvõi Saksa liigades mängivate meeskondade kaptenite pikki ja ärevaid kirju. Kui 1. bundesliigas lubatakse hilineda 30 minutit, siis 2. liigas on hilinemisaeg viidud nullile ja kuivõrd matśe ei mängita ühes kohas, vaid väljasõiduga kohtadele, siis ei paista see põrmugi sobivat. Liiati kui prantslastest naabrid lubavad edaspidigi terve tunni hilineda.

Aga ühe võidu võib FIDE siiski oma arvele kirjutada. Lausanne´i spordiarbitraaź arutas Prantsuse maletegelase Jean-Paul Touzé hagi FIDE vastu.
Asi puudutas 2005. a. noorte MM-võistlusi Belfortis, kus Touzé oli peakorraldaja (kohal 82 maad 1094 mängijaga, koos saatjatega ligi 2000). Nii rahvarohke ürituse korraldamine on paratamatult seotud raskustega, mis eelkõige puudutasid seal kallist majutust ja kehva toitlustamist. Ametlikult olid korralduse üle kurtnud 12 maad, mistõttu FIDE Täitevkomitee võttis Touzélt 5 aastaks kõigi FIDE võistluste korraldamise õiguse. Mullune FIDE kongress vähendas seda tähtaega küll 3 aastale.
Touzé kaebas FIDE spordiarbitraaźi, püüdes selgeks teha, et asjad olid peaaegu korras, küll aga ületasid mitmed FIDE organid oma pädevust. Ühtlasi nõudis ta ilmatut kahjutasu.
Nagu FIDE leheküljel avaldatud 21-leheküljelisest kohtuotsusest näha, jäi FIDE siiski peale. Touzé taotlus lükati täielikult tagasi. Millegipärast peab 80 % arbitraaźikuludest siiski kandma FIDE (muidugi peab kumbki pool maksma oma advokaatidele).

Olgu see siis hoiatuseks korraldajatele: liiga suuri ülesandeid ei maksa endale võtta, kui nende täitmiseks võimalusi pole või loodetakse korraldusega endale kasu teenida. Seejuures meenuvad 1997 Tallinnas peetud mõnevõrra tagasihoidlikumad Euroopa noorte meistrivõistlused. Kuigi FIDE kongressil kiideti head tehnilist korraldust ja kohtunike tegevuse professionaalsust, jäi ikkagi domineerivaks terav kriitika siinsete majutustingimuste ja kõrgete osavõtumaksude kohta.
Lembit