Chesscafe veergudelt

Meie eelmises kommentaaris toodud arutlusega määrustevastastest käikudest seostub ka vaidlus ühel Prantsuse turniiril. Niisiis kiirturniir, üks kohtunik terve saali jaoks. Algul oli kõigil aega 20 minutit. Selles partiis on valgel veel alles 1, mustal 2 minutit.
Laual on seis:
Valged: Kg1, Lb2, Vd1, Ea3, f2, g3 ja h2 (7).
Mustad: Kh7, La7, Vc8, Og2 ja g5, Ea5, f7, g6 ja h5 (9).
Käiakse 1. f4 Vc2 ja kumbki vajutab oma käigu järel kella. Nüüd kutsub valge kohtuniku ja ütleb, et on teinud määrustevastase käigu, sest on kuninga tulle jätnud. Millest siis nüüd lähtuda?

Valge arvates võiks aluseks võtta art. A4b, mille järgi kohtunik peab langetama otsuse vastavalt art. 4 (Käigu tegemine), kui üks või mõlemad mängijad paluvad tal seda teha. Art. 7.4 järgi taastataks seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust ehk siis 1. f4 ja eksinu vastasmängija peaks saama 2 minutit täiendavat aega.
Musta arvates tuleb aga lähtuda art. A4c, mis otseselt kõneleb määrustevastastest käikudest kiirmales Ning kuivõrd must ei öelnud enne oma käiku valge määrustevastase käigu kohta midagi, siis seda enam tagasi võtta ei saa. Nii peaks partii jätkuma viimasest seisust.

Küllap oli õigus mustal. Kui meil on tegemist kiirmalega ja koodeksis on olemas artikkel, mis otse kiirmalest kõneleb, siis tuleb seda ka rakendada. Art. 4 räägib üldistest asjadest, näiteks vajadusest mängida ühe käega või malendite kohendamisest. Niisiis jääb aluseks art. A4c. Musta taotlusõigus kadus tema poolt tehtud käiguga. Kui vaadata laual tekkinud seisu, siis on valge kuningas ikka veel tules. Seepärast tuleb ta tulest ära viia, aga tule kõrvaldamiseks sobib ka näiteks 2. Ld4. Nii et sel juhul vankri lipu kõrvale asetamine ei tähendanud veel lipuvõitu.

Mingeid suuri tarkusi viimasest Chesscafest ei leia. Aga jälgida tasub seda ikka, kasvõi selleks, et endale millekski kinnitust saada. Ise leidsin esmakordselt põhjenduse, miks kohtade jagamisel otsustati voorujärgsete punktide summast loobuda. Geurt leiab, et kaks mängijat võivad mängida täiesti ühesuguste vastastega, aga ometi on selle süsteemi järgi tulemus erinev. Otsustab see, missuguses järjekorras mängiti. Nõus, aga vastaste täielik kokkulangemine on siiski harukordne. Ja kindlasti on viimaste voorude partiid olulisemad esimeste voorude omadest. Reitinguturniiridel pole selle süsteemi kasutamine tõepoolest otstarbekas, järguta mängijate omadel sobib ta süsteemi lihtsuse ja selguse poolest ehk siiski.

Kas kohtunik peaks lubama partiil jätkuda, kui kellegi mobiil on helisenud, aga vastaspool punktist ei hooli ja on valmis partiid jätkama? Ei. Art. 12.3, mis mobiilidest kõneleb, ei sea partii tulemust mingil moel sõltuvusse vastase tahtmisest ja soovidest. Kui seda artiklit rakendatakse, siis on kaotus.

Kas käigul olles võib kohendada nii oma kui ka vastase malendeid? Võib küll, art. 4.2 ei tee oma ja vastase malendite vahel vahet. Päris selge aga, et vastase malendite kallale tuleks minna vaid äärmise vajaduse korral. Pigem otsige abi kohtunikult.

Mida teha mängijaga, kes välkturniiril etturi lipustamiseks seiskab kellad ja läheb kohtunikult lippu nõudma, kuigi käeulatuses on lipud laual olemas? Art. 6.12d järgi otsustab kohtunik, kas mängijal oli kellade seiskamiseks küllaldane põhjus. Kui polnud, tuleks teda karistada. Geurti arvates peaks ühelt mõned sekundid ära võtma ja teisele juurde panema. Kena küll, aga arvestagem ka sellele operatsioonile kuluvat aega.
Lembit