On pettus tuvastatav?

Kui mängija märkab, et partiis on midagi korrast ära, peab ta sellest otsekohe teatama. Kõige sagedamini on selleks vastase või ka enda määrustevastane käik. Aga ka malekellale võisid olla seatud valed ajad või käib kell lihtsalt valesti või jätab ta pärast kontrollkäiku lisamata täiendavad minutid. Tavaliselt juhivadki mängijad nendele asjadele kohtuniku tähelepanu, aga kahjuks mitte alati. Võib tekkida tahtmine tekkinud olukorda enda kasuks ära kasutada ja seda eriti kiirmales.
Tavamales tuleb ka palju käike hiljem tagasi pöörduda veaeelse seisu juurde ja viga korrigeerida, kiirmales mitte. Tavamales sekkub määrustevastasuse puhul kohtunik, kiir- ja välkmales teeb ta seda vaid küllaldase järelevalve olemasolul. Muidu tuleb oodata mängija taotlust. Viimati kirjutasime sel teemal 4. VII Suvistelt internetilehtedelt. Nüüd püüab Kanada IA Denommee RC esimehe abil asjasse selgust tuua.

Vaadeldud juhud on järgmised:
1) Üks mängija teab, et kell ei lisanud kontrollaja lõppemisel õigesti aega. Kui vastane peaks nüüd esimesena aja ületama, siis jääbki ta sellest vaikima. Taotluse esitab ta vaid sel juhul, kui ta ületab aja esimesena või ajaületus on jõudnud kurjakuulutavalt lähedale.
2) Üks mängija teab, et ta on teinud määrustevastase käigu, aga ei tee sellest välja, vaid kahib viguri vastase vangerdusseisu ründamiseks. Kui rünnak on edukas, jääbki ta vait. Kui mitte, teatab ta omaenda veast ja tavapartii viiakse tagasi kahimisele eelnenud seisu. Taotluse esitamist edasi lükates oli võimalus igasuguse riskita võidule mängida.

3) Siin on tegemist küllaldase järelevalveta kiirpartiiga.Laual on seis:
Valged: Kg1, La4, Ob2, Ea2, b3, f2, g2 ja h3 (8).
Mustad: Kg7, Lc8, Ob6, Ea6, c5, f7, g6 ja h7 (8).
Käigul on valge, järelikult on seis määrustevastane, sest must kuningas on valge oda tules. Valge mõtleb ja otsustab taotlust määrustevastasuse kohta mitte esitada. Teeb absurdse aga kavala käigu Le8!? otse vastase lipule ette (üsna analoogiline vankri asetamisega lipu kõrvale 4. VII seisus). Nagu eeldatud lööb must nüüd Lxe8. Ja nüüd teatab valge eelnenud määrustevastasest käigust.
Ükskõik missuguse määrustepärase käigu nüüd must ka ei teeks, ikka läheb ta lipp kaotsi. Isegi siis, kui must oleks tuld märganud ja hoidunud määrustevastase käigu tegemisest, poleks see tema lippu päästnud. Ilusasti valge kindlasti ei toiminud, aga ometi pole ta mingit reeglit rikkunud. Koodeksi art. A4c järgi ei olnud midagi valesti, kuna varasemaid määrustevastaseid käike korrigeerida ei saa. Näib, et hea lahendus oleks viimase määrustepärase käigu taastamine laual, aga kiirmales seda ei tehta.

Denommee arvates oleks ainsaks hädavariandiks art. 12.1 rakendamine Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet. Küllap tõrjuks valge süüdistused tagasi, sest formaalselt on ta ju jäänud reeglite raamidesse ja kuidas saaks ta siis male mainet kahjustada?
Lahendusena sellistes olukordades teeb kanadalane ettepaneku täiendada sedasama art. A4c sellise lausega: Kohtunik võib partiisse sekkuda ja isegi taastada selles varasema seisu, kui mängija püüab kasu saada taotluse meelega esitamata jätmisest vastasmängija määrustevastase käigu kohta.

Esmapilgul tundus see mulle võimaliku lahendusena. Kohtunik peaks ju tegema kõik selleks, et partiid võimalikult õigetele (õiglastele) tulemustele jõuaksid. See lause annaks teatud juhtudel sellisele tegevusele õigusliku aluse. Siis jäin mõtlema, et selline otsustamine paneks kohtunikule liiga suure vastutuse. Kuidas otsustada, millisel juhul seda lauset rakendada, millisel mitte?
Geurt Gijssen tegi asja lihtsamaks. Tema seisukoht selle lause suhtes oli täiesti eitav. Kuigi kohtunik arvab (või on isegi täiesti veendunud), et mängija petab oma vastast, ei saa ta kuidagi selgeks teha, et pettus tõepoolest toimus. Karistada pole kohtunikul sel juhul võimalik ja seetõttu see reegel lihtsalt ei toimiks. Nii et uut ettepanekut ei võeta arutuselegi.
Lembit