Lõppenud partii on läbi

Sellistest partiidest, mille lõpul selgub alistumise või viikileppimise juures, et tegelik tulemus oleks pidanud teistsugune olema, on meie kommentaarides varemgi juttu olnud. Viimati vist Mis loeb? 23.VI.
Tänases Chesscafes tuleb sama teema juurde tagasi kanadalane Denommee (IA 2002). Küllap võivad sellised juhud esineda vaid algajate või üsna noorte mängijate partiides. Aga ikkagi:
Üks mängija paneb teisele määrustepärase käiguga mati, ei taipa aga seda ja hiljem annab selle partii hoopis alla.
Teises partiis pannakse teine mängija määrustepärase käiguga patti, ilma et patistaja seda jälle mõistaks. Ega vastanegi mõista, kardab hoopis, et saab järgmise käiguga mati ja annab partii alla.
Juba kusagil 70-ndatel jõudsid sellised näited RC-sse. Seal leiti, et kuivõrd matt ja patt lõpetavad kohe partii, siis polnudki neil juhtudel enam midagi alla anda.

Üks näide on aga Kanada kohtunike seminarilt. Laual on seis:
valged - Kb5, Lc5, Eh3 (3), mustad - Kb7, Eh4 (2).
Valge on saanud uue lipu lauale ja püüab nüüd musta kuningat nurka ajada. Sel hetkel läheb aga valge aeg üle. Mängijate arvates peaks tulemus olema viik, sest vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Vale muidugi.
Kohtunik sekkub ja loeb partii valgele kaotatuks, kuigi mängijad arvasid, et siin normaalsete vahenditega võita ei saa. Aga viigitaotlust kasvõi art. 10.2 järgi saab ju esitada ainult enne noolekese langemist.
Must leiab nüüd, et tema mängiti ju lihtsalt üle, tema võit oleks ebasportlik ja kahjustaks malemängu mainet. Seepärast annab ta partii alla. Kohtunik musta alistumist ei aktsepteeri. Tema oli noolekese langemist näinud ja partii valgele kaotatuks lugenud. Mis sest, et ta ilmselt tajus musta piinlikkust võidu saamisel. Aga kohtuniku jaoks pole niisugust mõistet nagu kaotatud seis vaja.

Denommee tuleb välja ettepanekuga täiendada koodeksi art. 5.1b nii, et see hõlmaks kõiki juhtumeid:
Välja arvatud juhul, kui partii on juba lõppenud mingil muul viisil, on partii võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et ta alistub. Sellega on partii kohe lõppenud. Ka RC esimees näib selle täiendusega nõustuvat.

Kuhugi tulevat koodeksisse kanadalase arvates lisada ka selline selgitus:
Artikleid 5.1b ja 9.1b1 rakendades loetakse partii lõppenuks:
a) art. 6.9 puhul momendil, kui kohtunik märkab noolekese langemist, või momendil, kui mingi mängija esitab selle kohta põhjendatud taotluse (vt. art. 6.8), ükskõik kumb neist juhtub varem,
b) kõigil teistel juhtudel partii lõppemise täpsel momendil vastavalt malekoodeksile. Kas mängijad mõistavad partii lõppemist või mitte, pole oluline.

Ilmselt ei vaidle keegi vastu sellele, et pärast matti või patti juhtuv pole enam oluline. Küll aga võidakse see matt või patt avastada märksa hiljem. Geurt kaldub küll ilmselt liialdustesse, kui küsib, mida teha siis, kui see juhtub alles pärast turniiri lõppu ja auhindade jagamist. Ka sel juhul leiab ta, et turniiritabelis pole partii tulemust muuta vaja, küll aga peaks vajalikud korrektiivid tegema reitinguarvestuseks. Või mida teha mingite normide täitmisega, mis põhinesid valedel tulemustel ning vead avastati alles kuid või aastaid pärast turniiri?
Nii hull vast see asi ikka pole, neid juhtumeid pole ju nii palju. Küll on aga oodata reeglite ja kvalifikatsioonikomitee esimehe omavahelisi arutlusi. Ja pole põrmugi halb, kui reegleid täpsustatakse. Kui keegi aga tahab alistuda pärast vastase ajaületust, jääb tulemus püsima, kui kohtunik on ajaületuse juba fikseerinud.
Lembit