kolmapäev, 8. detsember 2010

Hispaania 2010

Võtame täna vaatluse alla esimese kolmandiku tänavustest Hispaania kohtunikueksami reegleid puudutavatest küsimustest.
1. Miks räägitakse malekoodeksi eessõnas, et tuleb püüda reguleerida võimalikult suuremat arvu kahtlasi juhtumeid, mis võivad partiis esineda? -
Koodeksi eessõnas sellest ei kõnelda.

2. Kui koodeksis kõneldakse malemängu olemusest ja eesmärkidest, siis kehtestatakse seal mitmeid keelde. Millised loetletutest nende hulka ei kuulu? -
Vastase häirimine ja solvamine. Nii nõuavad hispaanlased eksamil mitte ainult selle teadmist, mis koodeksis seisab, vaid ka seda, kus seal miski seisab. Vastase häirimise keelab koodeks küll, aga alles mängijate käitumist puudutavas 12. artiklis. Selles küsimuses mainitud 1. artikliga keelatakse vaid oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla ning vastasmängija kuninga löömine.

3. Kas koodeksis etturi liikumist kirjeldades öeldakse, et "ettur võib liikuda väljale, millel asub vastasmängija malend ja mis on diagonaalselt tema ees, ning lüüa selle malendi? -
Öeldakse küll nii, aga sellest fraasist on midagi puudu (nimelt "tema ees ühel naaberliinil) (3.7c)

4. Vaidlusaluses partiis, kus mõtlemisajaks 90 minutit partiile ja 30 sekundit käigule, On üht mängijat juba kaks korda määrustevastase käigu eest karistatud. Nüüd viib ta suures ajapuuduses oma etturi 8. reale ja etturit millekski muundamata seiskab oma kella ja käigustab vastasmängija oma. Mida teeb kohtunik? -
Loeb partii talle kaotatuks (7.4b).

5. Käigul olev mängija ei ütle midagi ja lükkab nimetissõrme otsaga kiirelt ühe oma malendi õigesse asendisse, tõmbab siis käe tagasi ja jätkab mõtlemist. Kas kohtunik peaks rakendama koodeksi art. 4.3a (malendi puudutamine)? -
Ei, kuna mängija tegevusest oli näha, et ta ei kavatsenud selle malendiga käia, vaid ainult seda kohendada.

6. Kui käigul olev mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, kas peab ta siis sinnapoole vangerdama, kui see on võimalik? -
Ei, ta ei saa vangerdada, vaid peab tegema käigu selle vankriga (4.4b).

7. Mida käsitlevad need koodeksi artiklid, milles sisaldub fraas "sellega on partii kohe lõppenud"?
Partii võitmist mati andmise ja vastasmängija alistumise teel ning partii lõppemist viigiga pati, surnud seisu ja vastastikuse kokkuleppe teel (5.1, 5.2).

8. Kui kaua kestab maksimaalselt partii, mida mängitakse ajaviivitusmoodusega, kui kumbki mängija saab põhiajaks 2 tundi ja lisaks 30 sekundit igale käigule, eeldades, et kumbki mängija teeb 60 käiku? -
300 minutit.

9. Kui palju võib mängija partii algul mängulaua juurde saabumisel hilineda? -
0 minutit (6.6a). Ilmselt on siis ka Hispaanias viimasel aastal üldiselt üle mindud nulltolerantsile.

10. Ühes mitteküllaldase järelevalvega mängitavas välkpartiis paneb valgetega mängija oma kuninga vastase poolt rünnatud väljale ja enne, kui ta jõuab kella vajutada, tema nooleke langeb. Must ei ütle midagi ning teeb käigu, mis paneb ka tema kuninga tulle. Siis vajutab ta kella, kusjuures ta nooleke langeb. Valge seiskab nüüd kellad ja taotleb võitu musta määrustevastase käigu tõttu. Mida teha? -
Viik (2 noolekest langenud). (A4).
Lembit

Kommentaare ei ole: