Veel mõnest juhtumist

Veel üks viimases Chesscafes toodud juhtumitest. Valge teeb käigu, aga kella ei vajuta. Must seiskab kellad ja taotleb viiki, sest mõlemal kellapoolel on aeg läbi. Valge vaidleb vastu, kuna on viimase käiguga mati pannud. Kohtunik panebki kirja viigi, sest must on esitanud taotluse varem ja mõlemad noolekesed on kukkunud.
Vaevalt kohtunik õigesti toimis. Art. 5.1a ju ütleb: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud. Aga art. 6.8 järgi loetakse nooleke langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kuivõrd noolekese langemisest teatati pärast matti, siis see taotlus enam ei loe. Noolekese tegelikku langemisaega arvesse ei võeta, isegi siis kui tunnistajate abil õnnestuks see selgitada.

Kui on tegemist tavamalega või kiir- ja välkmale puhul küllaldase järelevalvega toimimisel (aga ainult siis) ning kohtunikule selge, kumma nooleke langes esimesena, siis loeb ta sellele partii poolele mängu kaotatuks. On ju ka selliseid malekelli, mis pärast ühe poole ajaületust lõpetavad toimimise. Aga mitteküllaldase järelevalve puhul ei loe isegi kohtuniku nägemine. Kahe noolekese langemisel loeb ta seisu viigiks.
Kohtunik peab alati meeles pidama, kas parajasti on tegemist küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Unustasin isegi korraks Jõgeval ära, et mis sellest, et käib kiirturniir, aga kuivõrd mu ees on vaid kolm lauda, siis pean toimima täpselt samuti, nagu mängiksid mehed tavamalet.

Juhtum välkpartiist. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella, 10 sekundit hiljem aga seiskab kellad ja taotleb ka siin viiki, sest must on ületanud aja. Must aga protesteerib ja taotleb võitu hoopis endale.
Küllaldase järelevalve puhul taastab kohtunik nüüd seisu, mis oli enne määrusevastasust laual, korrigeerib kellanäidud ja laseb partiil jätkuda.
Ebaküllaldase järelevalve puhul on olukord keerulisem. Oletagem, et määrusevastase käiguga pandi matt. Siis on määrustevastasus otsustav ja süüdlane kaotab partii. Kui määrustevastase käiguga matti ei panda, loeb Geurti arvates esimene taotlus ja partii kaotab aja ületanud mängija.

Üks inglane aga väidab selles veerus, et kiire lõppmängu reeglid olevat puudulikud. Tegemist oli turniiriga, kus ajakontrolliks 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund lõpuni. Kummalgi mängijal oli kellale jäänud alla 5 minuti. Valge oli võitmas. Tal olid laual lipp, vanker ja 4 etturit vastase lipu, oda ja 2 etturi vastu. Must käis lipuga ja vajutas kella, mõni sekund hiljem aga ütles, et oli teinud määrustevastase käigu, pani siis oma lipu vanasse kohta tagasi, aga jättis vastase kella käima. Jätkas siis mõtlemist ja tegi käigu alles siis, kui vastane oli tema kella käima vajutanud.

Kohtunik jälgis partiid, aga asjasse ei sekkunud. Valgeid selline tegevus ilmselt häiris, ta tegi mitmeid halbu käike, aga suutis partii ometi võita. Protestimiseks seega nagu põhjust polnud. Kohtunik olevat öelnud, et kuna määrustevastast käiku korrigeeriti, siis polnud tema sekkumist vaja ning kuna must mingeid reegleid ei rikkunud (?), siis polnud teda vaja karistada. Juhtumi esitaja leiab, et kiire lõppmängu reeglites on karistuse puudumise näol tegemist olulise möödalaskmisega.

Kirjeldatud juhtumil pole kiire lõppmängu reeglitega küll mingit tegemist. Need näevad teatavasti ette vaid selle, et mängija, kes on käigul ja kellel jääb aega alla 2 minuti, võib taotleda viiki art. 10 alusel. Mis puutub aga mustade tegevusse, siis kuivõrd oli tegemist tavapartiiga, siis peame lähtuma artiklist 7.4. See ei ütle, kes peaks teatama määrustevastasest käigust. Nii et seda võis must küll teha. Ka lipu võis ta lähteväljale tagasi panna. Küll oleks ta pidanud vastase kella seiskama ning kui ta seda ei teinud, oleks pidanud sekkuma kohtunik. Muidugi oleks pidanud kohtunik musta karistama - määrustevastase käigu eest näeb see artikkel ette lisada vastase mõtlemisajale 2 minutit.
Ilusaid algavaid pühi kõigile!
Lembit