Kiirmale meistrivõistlustelt

Täna peeti Tallinnas jälle Eesti kiirmale meistrivõistlusi. Põhiturniirile oli mul küll asja vaid iga vooru lõpus, kui tõin paarimiseks järjekordse vooru tulemused ja veidikeseks mehed siis oma hoole alla võtsin. Muidu tuli jälle tegelda naiste ja seenioridega.
Kõik kolm turniiri mängiti 9-voorulistena. Arvatavasti oleksime pidanud naiste ja võib-olla ka seenioride turniiri paari vooru võrra lühendama, liiati andis ka juhend sedapuhku vähemalt naiste turniiril selleks varieerimisvõimalusi. Nii läks viimases voorus kokku isegi selline paar, kus punktide vahe tervelt 4.
Pikk päev oli eriti vanematele seenioridele raske, sellest ehk siis ka ajuti kuidagimoodi närviline õhkkond ja üsna palju kiirviike tabeli tipus. Võitjad otsustasid isegi loobuda ettenähtud järelmatśist ja lasksid medalid välja selgitada koefitsientide põhjal. Võrreldes eelmise aastaga oli juhendisse tehtud muudatus: kui varem oli matśi toimumise eelduseks mitte ainult partiipunktide, vaid ka täiendavate näitajate võrdsus, siis nüüd tähendas matśi juba partiipunktide võrdsus.

Oma mulluses kommentaaris märkisin, et määrustevastaste käikude pärast polnud mul vaja kordagi kellanäite korrigeerida. Seekord olid lood teisiti. Turniiri algul sai küll teatatud, et seekord rakendame meie kohtunikekogu alternatiivreeglit, mille järgi määrustevastase käigu puhul lisatakse vastasmängija ajale 2 minutit vaid siis, kui tema kellale on jäänud vähem kui 5 minutit. Ometi pidin tervelt 7 korral kellale uusi aegu panema. Tõsi küll, kahel korral tingisid korrigeerimise vead kellade käigus. Ja kuigi Saitek on üsna lihtne ja lollikindel, siis võib kiirustades sealgi reguleerimise käigus eksida ja see tähendab uuesti otsast alustamist.

Ka mängijate väited ei langenud paari seisu puhul põrmugi kokku. Kasvõi siis, kui puudutatakse oma ja vastase malendit, millest esimene aga teist lüüa ei saa. Kohtunik peab siin otsustama oma parema äranägemise järgi, aga muidugi oleks tal lihtsam, kui ta viitaks ainult koodeksi art. 4.3c, mille järgi kahtluste korral loetakse, et mängija on puudutanud oma malendit enne vastasmängija oma.

Kiirturniiril ei jõua kohtunik kõike jälgida ja seepärast ei sekku ta tavaliselt ka sel juhul, kui ta oma silmadega midagi määrustevastast näeb. Veel vähem võiksid kuidagiviisi kaasmängijate
partiidesse sekkuda teised mängijad, kasvõi millelegi kohtuniku tähelepanu juhtides. Mõned sellised pöördumised siiski olid. Kellelegi näis näiteks, et mingi kell näitas liiga kaua 5 minutit ja siit tehti siis järeldus, et kell ei käi, kuigi mängijad ise pöördunud polnud. Kell on ikkagi mängijate endi asi. Ja oli neidki, kes ei teadnud, et kiir- ja välkmales toimitakse määrustevastase käiguga erinevalt. Ning reegel "puudutatud - käidud" kehtib kiirmaleski.

Rikkusin teadlikult juhendi sätet, mille järgi iga järjekordne voor oleks tulnud käima panna alles 10 minutit pärast paaride avalikustamist. See oleks asja veel pikemale venitanud. Paarimise ajal olid mängijad niikuinii vajaliku hingetõmbeaja juba kätte saanud.
Lõpuks veel kord suur aitäh kolleeg Sten Kaselale, kes suurema töö ära tegi. Küllap turniir ikkagi ilma suuremate probleemideta korda sai. Isegi ainsatki mobiilihelinat polnud kuulda (kuigi muude kõnelustega, nii mängijate kui ka võõraste omadega, oli parasjagu tegemist).
Lembit