Kes on parem?

Erinevatest punktide arvestamise süsteemidest oli meil lähemalt juttu vist rohkem kui aasta tagasi (29. IX 2009 Mitu punkti võitjale?). Kuigi tavaliselt anname partii võitjale endiselt ühe punkti ja viigistanutele kummalegi pool, siis ei tarvitse see tingimata niimoodi olla. Ka koodeksi artikkel 11 näeb ette võimaluse, et kui eelnevalt on teisiti teatatud, siis see teatamine loeb. Kõige populaarsem on anda partii võitjale 3 ja kummalegi viigistanule 1 punkt, seega samamoodi kui jalgpallis. See on nn. Bilbao süsteem.
Muide mis puutub reitingute arvestamisse, siis sõltumata turniiril kasutatavast arvestussüsteemist toimitakse ikka nii nagu tavaliselt. Kui sellisel turniiril tahetakse viiki taotleda seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel, siis kehtib tavaline kord, aga igal juhul on vaja peakohtunik kohale kutsuda. See mees võib anda loa viigilepingu vormistamiseks ka täieliku viigiseisu puhul, aga see võib juhtuda ainult lõppmängus.

Hiljuti läks poleemika selle üle, kas peaksime vanadele tavadele truuks jääma või teistmoodi toimima, uuesti lahti. Ajendi selleks andsid turniiri London Chess Classic tulemused. Teatavasti kuulutati selle võitjaks Magnus Carlsen, kes kogus 13 punkti. Kahe punkti võrra jäid temast maha Anand ja McShane. Kui aluseks oleks olnud tavaline süsteem, oleksid kõik kolm lõpetanud turniiri võrdse tulemusega. GM Kavalek tõstatas küsimuse, milline Londoni turniiri tulemus peaks minema maleajaloo annaalidesse.

Carlsen oli nimelt mänginud resultatiivselt (4 võitu, 2 kaotust, 1 viik), konkurendid aga lõpetanud kaotuseta, saades 2 võitu ja 5 viiki. Eks ta veidravõitu ole, kui see, kes mõlemale konkurendile kaotab, edestab neid ikkagi. Sonneborn-Berger oli tal 12,5, teistel 14,5. Ehk on kaotuseta jäämine siiski parem kui 2 kaotust. Carlsen oleks võinud kaotada ka 4. kohale jäänud Kramnikule, jaganud siis sellega esikohta ja ikkagi turniiri võitnud.

Kasutatav arvestussüsteem mõjutab ka mängu. Peaaegu kõigil Londonisse kutsututel olnud esimene küsimus: kuidas punkte arvestatakse?Saanud selle teada, läks Carlsen teadlikult riskile, tulemuseks siis 6 resultatiivset partiid. Vaevalt oleks ta seda teinud, kui punkte oleks teisiti arvestatud. Ilmselt avaldab punktisüsteem mõju ka avangute valikule.

Kas on tegemist ideaalse süsteemiga? Soomlase Jouko Äijälä arvates on süsteem hea küll, aga parem oleks anda võidu eest 5 ja viigi eest 2 punkti. Ta möönab, et kaheringilise turniiri puhul see variant hästi ei sobiks (on võimalus leppida kokku, et kumbki võidab korra ja seega saab kumbki mitte 2 punkti, vaid 3). Üks inglane annaks samuti võidu eest 5 punkti, aga viik ei annaks midagi, kaotus aga võtaks 3 punkti ära. On soovitatud mustadega võidu eest anda rohkem punkte kui võidu eest valgetega. Ka viigi puhul tuleks eelistada musti. Ühe taanlase arvates käib vana arvestussüsteem küll, aga punktide võrdsuse korral tuleks eelistada seda, kes rohkem võitnud. Ka selle järgi oleks eelise saanud Carlsen. Aga veel võimalikke variante leiab kasvõi minu mullusest tekstist.

Ühe ameeriklase arvates peegeldab Londonis kasutatud süsteem paremini maletajate võimet tipptasemel vastaste alistamiseks ja näitab, et neid kord võita on sama hea kui nendega kolm viiki teha. Seda tulekski soosida. Partii võitmine on keerukam kui 50-100 aastat tagasi ja arvestussüsteem, mis seda tunnustab, on seega õiglasem.
Ise end spetsialistiks ei loe ja jään samale seisukohale kui mullu: kui mingi teise süsteemi eelised pole selgelt tõestatud, pole mõtet tavapärasest süsteemist loobuda.

Ongi tänavused kommentaarid läbi: igal kolmapäeval ja pühapäeval sai midagi kirjutatud, kokku seega 104 korda, algusest peale peaks aga tänane juba 455. olema. Head vana-aasta lõppu!
Lembit