Innukamad reegliuurijad on ehk jõudnud juba Geurt Gijsseni Chesscafe märtsiveeruga tutvuda. Heidame ka siinkohal pilgu mõnedele seal käsitletud asjadele.
1) Üks ameeriklane pole rahule jäänud Geurti detsembrikuise vastusega (vt. ka minu 20. XII Juhtumeid praktikast). Meenutan: välkpartiis panevad mustad mati, siis aga märkavad valged, et selleks ajaks oli mustade aeg juba otsa saanud. Võitu taotlesid muidugi mõlemad.
Geurt oleks andnud võidu mustadele, sest kiir- ja välkpartiis (ainult nendes!) ei saa mõtlemisaeg otsa mitte noolekese langemisega, vaid ainult siis, kui üks osapool sellest teada annab. Pärast matti aga niisugust avaldust enam teha ei saa.
Ameeriklane leiab siiski, et matt on määrustevastane, kuna käidi enne vastaspoole kellavajutust.
Nüüd peab siis Geurt seletama, et käik loetakse tehtuks siis, kui kõik artikli 3 asjakohased nõuded on täidetud. Kas matikäik on määrustepärane või mitte, seal juttu pole. Küsimus taandub tegelikult sellele, kas võib käia enne, kui vastasmängija on oma kella seisanud ja käivitanud teise poole. Artikkel 6.8a ütleb, et võib küll. (Õieti ütleb juba artikkel 1.1: Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.) Ainult mängijal on ikka õigus seisata oma kell ja käigustada vastase oma, isegi kui vastane on oma käigu juba teinud.
Niisiis jääb Geurt endiselt oma arvamuse juurde. Jääme meiegi.
2) Käigu ennakult kirjutamise keelab teatavasti artikkel 8.1. Aga mis siis ikkagi saab, kui seda teha? Mingis Hispaania klubide matśis oli üks mees protokolli kirjutanud Ld2, siis parandanud ja asemele kirjutanud Of4 ning nii käinudki. Vastane oli kella seisma pannud ja kohtuniku kutsunud. See aga ei sundinud lipuga käima ja partii jätkus laual tegelikult tehtud käiguga. Nüüd püüab teine pool veel kord õigust saada.
Ega ta muidugi kaugemale jõua. Kui üleskirjutatud käiguga peaks karistusena kaasnema selle tegemine laual, peaks see olema samas artiklis kirjas. Aga pole ju. See ei tähenda, et asi hoopis karistuseta jääks. Jälgib ju kohtunik artikli 13.1 järgi, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks ning artikli 13.3 järgi viib ellu otsused, mis ta ise on teinud, ja vajaduse korral karistab mängijaid.
Karistuste gradatsioon on toodud artiklis 13.4 ja teatavasti algab see hoiatusega. Sellest peakski kohtunik alustama. Kui mängija ei kuuletu, võib muidugi karistuste real edasi liikuda, kasvõi punktini d, mis lubab partii kaotatuks tunnistada. Vaevalt küll nii kaugele põhjust minna on.
Muide väidab Geurt, et on punkti 13.4d kasutanud vaid mobiilihelina puhul, punktid e, f ja g (kellegi punktide arvu suurendamine või vähendamine ja võistlustelt kõrvaldamine) olevat tal aga üldse veel kasutamata. Nii minulgi.
Aga kui mängija märkab, et tema vastane enne kirjutab ja alles siis käib, siis pöördugu ta igal juhul kohtuniku poole. Küll see siis juba vaatab, mida teha.
3) Üks śveitslane kurdab, et on ajaga kaotanud lõppmängu K+2O - K+O. Käike kumbki enam ei kirjutanud, kohtunikku kohal polnud. Must oli viiki pakkunud, aga valge ei reageerinud ja jätkas välgutamist. Pärast 93. käiku olnud laual seis:
Valged: Kc3, Oc6 ja e5, Ec4 (4). Mustad: Kd8, Oc5 ja e6 (3).
Näitamaks, et valged võita ei saa, lõi must siin Oxc4. Aga valge jätkas mängu nii kaua, kui mustal aeg üle läks. Mida oleks tulnud teha?
Ainuvõimalik tee oleks olnud viigitaotlus artikli 10.2 alusel (aga kuidas oleks pidanud seda tegema, kui kohtunikku polnud - tekstist ei loe välja, kas üldse või ainult lähikonnas). Siis oleks tulnud näidata, et selles seisus on mingi areng võimalik ja partii normaalsete vahenditega võidetav. Geurt on arvamusel, et ka lõppseisu ei saa normaalsete vahenditega võita.
Lembit
reede, 21. märts 2008
neljapäev, 20. märts 2008
Noored jälle Narvas
Neli päeva mängisid Narva Laste Loomemajas Eesti parimad noored vanuses kuni 14 aastat. Üks poiss sai turniiri ajal küll alles kümme ja ta polnudki kõige noorem. Viimastel aastatel on nendele võistlustele pääs olnud rangelt limiteeritud. Muidugi on treenereid, kes tahaksid, et nende õpilane peaks tingimata mängima, aga kusagil peab piir olema ja kohtunike jaoks on valitud koosseisuga turniir läbiviimiseks kindlasti lihtsam. Seda mitte ainult osavõtjate väiksema arvu pärast, vaid ka seetõttu, et need mängijad on endale turniiridel mängimise põhitõed juba selgeks teinud ning seoses reeglite rakendamisega polegi seetõttu siin peaaegu midagi kirjutada.
Isegi vajadust kõik käigud korralikult üles kirjutada meenutasin vaid turniiri avamisel ja sellest peeti isegi ajapuuduses hoolikalt kinni. Kuigi jah, ajuti võis kusagil üks käik vahelt ära jääda ja seetõttu polnud kontroll põrmugi ülearune. Kord kutsuti mind laua juurde ka siis, kui ratsu oli kogemata teinud odakäigu, aga see oli üksik erand. Nii nagu seegi, et eesti ja vene keelt kõnelev poiss teineteisest aru ei saanud.
Veidi keerukamate reeglitega on muidugi veel tegemist. Selleks, et viiki taotleda, ei piisa ju sellest, et mõnda aega vankritega sihitult edasi-tagasi käia, vaid vaja on seisu kolmekordset kordumist ja koodeks paneb taotlemise korra üsna täpselt paika.
Mis mulle ei meeldinud, oli see, et sageli jatkati mängu päris lootusetus seisus, kus vastasel terve lipp, vahel isegi kaks lippu rohkem oli. Kohtunik ei või siin partiisse sekkuda ega selle tulemust mõjutada. Tavaliselt küsisin küll pärast partiid, kas veidi varem poleks võinud alistuda. Enamasti oli vastus, et võib ju ikka veel patt tulla. Aga sellel turniiril ei tulnud kusagil mingit patti ega olekski selliste reitingutega mängijate puhul võinud tulla. Aga veidi rohkem austust vastasmängija ja tema mänguoskuse suhtes oleks võinud küll olla.
Paarimine käis tavapäraselt mugava Swiss Perfect´iga. Et poleks vaja viimaste partiide tulemusi oodata, panime õhtul paarimistulemused ka internetti, kuhu kõigil juurdepääs olemas. Selle süsteemi puudusedki on üldteada, vähem see, et kohtunikud neid enam ei korrigeeri, kui just śveitsi üldpõhimõtetega vastuollu ei minda (aga seda SP ei teegi).
Üllatavalt tekkis viimase vooru eel vaidlus ühe liidrite partii värvi suhtes. Mõnele treenerile oli meelde jäänud, et kui kummalgi mängijal on valgeid ja musti olnud ühepalju, siis peab värv vahelduma sellel, kel rohkem punkte või kel kõrgem reiting. Õige küll, aga kõigepealt peab alates viimasest voorust tagasi minnes uurima, mis järjekorras värvid olnud on. Nii et kui ühe poisi värvid on olnud vmvmvm, teisel aga mvvmvm, siis on 2. vooru erinevuse põhjal nüüd teisel poisil paratamatult mustad.
Aga üldiselt võis mitte ainult mängijate, vaid ka treenerite reeglitetundmisega rahule jääda.
Lembit
Isegi vajadust kõik käigud korralikult üles kirjutada meenutasin vaid turniiri avamisel ja sellest peeti isegi ajapuuduses hoolikalt kinni. Kuigi jah, ajuti võis kusagil üks käik vahelt ära jääda ja seetõttu polnud kontroll põrmugi ülearune. Kord kutsuti mind laua juurde ka siis, kui ratsu oli kogemata teinud odakäigu, aga see oli üksik erand. Nii nagu seegi, et eesti ja vene keelt kõnelev poiss teineteisest aru ei saanud.
Veidi keerukamate reeglitega on muidugi veel tegemist. Selleks, et viiki taotleda, ei piisa ju sellest, et mõnda aega vankritega sihitult edasi-tagasi käia, vaid vaja on seisu kolmekordset kordumist ja koodeks paneb taotlemise korra üsna täpselt paika.
Mis mulle ei meeldinud, oli see, et sageli jatkati mängu päris lootusetus seisus, kus vastasel terve lipp, vahel isegi kaks lippu rohkem oli. Kohtunik ei või siin partiisse sekkuda ega selle tulemust mõjutada. Tavaliselt küsisin küll pärast partiid, kas veidi varem poleks võinud alistuda. Enamasti oli vastus, et võib ju ikka veel patt tulla. Aga sellel turniiril ei tulnud kusagil mingit patti ega olekski selliste reitingutega mängijate puhul võinud tulla. Aga veidi rohkem austust vastasmängija ja tema mänguoskuse suhtes oleks võinud küll olla.
Paarimine käis tavapäraselt mugava Swiss Perfect´iga. Et poleks vaja viimaste partiide tulemusi oodata, panime õhtul paarimistulemused ka internetti, kuhu kõigil juurdepääs olemas. Selle süsteemi puudusedki on üldteada, vähem see, et kohtunikud neid enam ei korrigeeri, kui just śveitsi üldpõhimõtetega vastuollu ei minda (aga seda SP ei teegi).
Üllatavalt tekkis viimase vooru eel vaidlus ühe liidrite partii värvi suhtes. Mõnele treenerile oli meelde jäänud, et kui kummalgi mängijal on valgeid ja musti olnud ühepalju, siis peab värv vahelduma sellel, kel rohkem punkte või kel kõrgem reiting. Õige küll, aga kõigepealt peab alates viimasest voorust tagasi minnes uurima, mis järjekorras värvid olnud on. Nii et kui ühe poisi värvid on olnud vmvmvm, teisel aga mvvmvm, siis on 2. vooru erinevuse põhjal nüüd teisel poisil paratamatult mustad.
Aga üldiselt võis mitte ainult mängijate, vaid ka treenerite reeglitetundmisega rahule jääda.
Lembit
teisipäev, 11. märts 2008
Pange kell seisma!
Viimasel ajal tundub huvi reeglite ja kohtunikutöö küsimuste vastu olevat vähene, kuigi uue koodeksiteksti kinnitamiseni jääb vaid pool aastat. FIDE foorumi reeglite rubriigis on viimase poolteise kuu jooksul tegeldud vaid ühe küsimusega (muide mitte esmakordselt) ja selleks on ... kas ei peaks ka mustadel laskma vahetevahel partiid alustada. Ilmselt on küll tegemist lihtsalt ülepolitiseeritud rassismivastase võitlusega.
Vaid kiir- ja välkmales leitakse vahel probleeme, mille üle vaielda.
Sakslaste www.schachfeld.de lehel toodi eelmisel nädalal järgmine juhtum: Välkpartii. Pannakse matt, aga ka vastane taotleb võitu, sest matistaja enda kuningas oli libisenud kuhugi nii umbes väljale g9, mida varem ei märgatud. Ilma kuningata ju käike teha ja matistada ei saa. Antud partiis oli äge vaidlus käinud kümmekond minutit, siis oli kohtunik andnud matistajale siiski õiguse. Matiga partii lõppes ja igasugused taotlusõigused kaovad. Mõtlesin paar päeva, mida ise oleksin teinud. Vist samamoodi. Matini polnud igatahes mõtet oodata. Taotlust määrustevastase käigu kohta polnud tehtud.
Mõningaid veidi vanemaid juhtumeid leiab ka http://kasparovchess.crestbook.com.
Keegi Neron kirjutab, kuidas kord Batumis ühe Gruusia suurmeistriga välku mängides oli see partii viimastel sekunditel viinud etturi viimasele reale ja seda millegagi asendamata kella vajutanud. Neron kella ei seisanud ega kohtunikku ei kutsunud, vaid palus ainult vastasel lipu peale panna. Nii läks aeg üle. Küllap oli see lihtsalt ebaprofessionaalsus. Tuli seisata kell ja kutsuda kohtunik. Nii oleks ilmselt tulnud võidupunkt. Lõpetamata käik pole ju määrustevastasest kuigivõrd parem.
Montenegros mänginud kiirmalet sealsed suurmeistrid Blagojevic ja Djuric. B nooleke kukkus. D kella ei seisanud, ütles aga "aeg!" ja kutsus kohtuniku. B tegi aga (väidetavalt võitlushoos) käigu ja kohtuniku tulekuks olid kukkunud juba mõlemad noolekesed. B-le pandi ikkagi null. Kuivõrd kiirmales loetakse aeg ületatuks alles taotluse esitamisega ja kahe noolekese langemisel lõpeb mäng viigiga, oligi B-l alust protestimiseks. Tagantjärele on raske kindlaks teha, kas B oma noolekese langemist märkas või mitte. Nii et kella seiskamine on taotlustes väga oluline komponent.
Samal leheküljel on vaieldud veel selle üle, kuidas lõpeb partii siis, kui aja ületamise momendiks on lauale tekkinud seis, kus edasimängul lihtsalt peab vastasele mati andma. Need on analoogilised Gijsseni poolt tema veebruariveerus vaadeldutega ning on koodeksi artikli 6.10 järgi viigid (vt. minu 23.II Veel veidi veebruariveerust).
On tõstatatud ka küsimus, kas välgus võiks seisus K+L - K+L viiki taotleda, kui üks pool vaid ajale mängib. Otseselt koodeks seda ei ütle. Artikkel 10.2 välgus ei kehti ja selle alusel viiki taotleda ei saa. Küll on võimalik taotlus 50 käigu reegli või 3-kordse kordumise alusel ning kuigi aeg on välgus ülioluline tegur, võib kohtunik viigi fikseerida, kui on taotluse õigsuses veendunud.
Lembit
Vaid kiir- ja välkmales leitakse vahel probleeme, mille üle vaielda.
Sakslaste www.schachfeld.de lehel toodi eelmisel nädalal järgmine juhtum: Välkpartii. Pannakse matt, aga ka vastane taotleb võitu, sest matistaja enda kuningas oli libisenud kuhugi nii umbes väljale g9, mida varem ei märgatud. Ilma kuningata ju käike teha ja matistada ei saa. Antud partiis oli äge vaidlus käinud kümmekond minutit, siis oli kohtunik andnud matistajale siiski õiguse. Matiga partii lõppes ja igasugused taotlusõigused kaovad. Mõtlesin paar päeva, mida ise oleksin teinud. Vist samamoodi. Matini polnud igatahes mõtet oodata. Taotlust määrustevastase käigu kohta polnud tehtud.
Mõningaid veidi vanemaid juhtumeid leiab ka http://kasparovchess.crestbook.com.
Keegi Neron kirjutab, kuidas kord Batumis ühe Gruusia suurmeistriga välku mängides oli see partii viimastel sekunditel viinud etturi viimasele reale ja seda millegagi asendamata kella vajutanud. Neron kella ei seisanud ega kohtunikku ei kutsunud, vaid palus ainult vastasel lipu peale panna. Nii läks aeg üle. Küllap oli see lihtsalt ebaprofessionaalsus. Tuli seisata kell ja kutsuda kohtunik. Nii oleks ilmselt tulnud võidupunkt. Lõpetamata käik pole ju määrustevastasest kuigivõrd parem.
Montenegros mänginud kiirmalet sealsed suurmeistrid Blagojevic ja Djuric. B nooleke kukkus. D kella ei seisanud, ütles aga "aeg!" ja kutsus kohtuniku. B tegi aga (väidetavalt võitlushoos) käigu ja kohtuniku tulekuks olid kukkunud juba mõlemad noolekesed. B-le pandi ikkagi null. Kuivõrd kiirmales loetakse aeg ületatuks alles taotluse esitamisega ja kahe noolekese langemisel lõpeb mäng viigiga, oligi B-l alust protestimiseks. Tagantjärele on raske kindlaks teha, kas B oma noolekese langemist märkas või mitte. Nii et kella seiskamine on taotlustes väga oluline komponent.
Samal leheküljel on vaieldud veel selle üle, kuidas lõpeb partii siis, kui aja ületamise momendiks on lauale tekkinud seis, kus edasimängul lihtsalt peab vastasele mati andma. Need on analoogilised Gijsseni poolt tema veebruariveerus vaadeldutega ning on koodeksi artikli 6.10 järgi viigid (vt. minu 23.II Veel veidi veebruariveerust).
On tõstatatud ka küsimus, kas välgus võiks seisus K+L - K+L viiki taotleda, kui üks pool vaid ajale mängib. Otseselt koodeks seda ei ütle. Artikkel 10.2 välgus ei kehti ja selle alusel viiki taotleda ei saa. Küll on võimalik taotlus 50 käigu reegli või 3-kordse kordumise alusel ning kuigi aeg on välgus ülioluline tegur, võib kohtunik viigi fikseerida, kui on taotluse õigsuses veendunud.
Lembit
reede, 7. märts 2008
Kuidas ikkagi toimida?
Kui 24. II oma Kuidas toimiksid kohtunikuna? tõin ära FIDE Newsletter´is avaldatud malereeglite kohta käivad küsimused, siis arvasin, et see uus ja esialgu üsna tagasihoilik väljaanne hakkabki regulaarselt avaldama kohtunikele mõeldud materjale ja toob loomulikult ära ka põhjalikud vastused esitatud küsimustele. Lootus osutus asjatuks. Uues numbris pole ei kohtunikest ega malereeglitest ainsatki rida.
Tuleme seepärast nende küsimuste juurde siinkohal veel kord tagasi, kuigi usun, et igaühel on oma vastused niikuinii olemas.
Esimeses küsimuses oli juttu tavapartiist, kus valged teevad odaga ratsukäigu. Oma vastukäigu tegemise asemel kutsuvad mustad kohtuniku ja taotlevad võitu. Mida pidi tegema kohtunik?
Ilmselt oli mustade taotlus liialdatud. Kohtunik leiab tegevusjuhendi koodeksi artiklist 7.4. Seisu taastamisega probleeme pole, ratsu tuleb lihtsalt tagasi panna väljale, kus see enne seisis. Vastavalt artiklile 4.3 tuleb puudutatud malendiga käia. Kui ratsul mingit võimalikku käiku pole, võivad valged teha mistahes määrustepärase käigu. Vastavalt artiklile 7.4b annab kohtunik mustadele 2 minutit täiendavat aega. Kui aga see oli juba kolmas määrustevastane käik, siis on mustade taotlus tõepoolest õige ja nad saavad võidu.
Teises küsimuses pakkusid võistkondade matśis valged 1. laual viiki. Mustad nõustusid, aga seadsid tingimuseks, et ka 2. laual tuleks viik. Valged märkisid protokolli viigi ja kirjutasid alla. Mustad aga ütlesid, et mingit viiki pole, kuna 2. laud ei nõustu, ja nõudsid edasimängu. Mis saab?
Lähtuda saame eelkõige artiklist 9.1: (Viigi)pakkumine ei või olla seotud mingite tingimustega. Samal ajal ei ütle koodeks selgelt ära, mida tegema peab: kas on viigipakkumine üldse tühine või ainult selle juurde lisatud täiendav tingimus 2. laua tulemuse kohta. Ise kaldun sinnapoole, et koodeksist kinnipidamise huvides (et viigipakkumised esitataks tõepoolest tingimusteta) peaksid siin kannatavaks pooleks olema mustad ja järelikult peaks kohtunik fikseerima viigi.
Kolmandal juhul oli küsimus selles, kuidas meeskonnavõistlusel kelli asetada. Kohtunik pani kõik ühe meeskonna mängijad ühele poole lauda. Nii jäid kõik kellad ühe meeskonna paremale käele, numbrilaudadega vahekäigu poole. Üks mustadega mängija aga leidis, et kellade asendi otsustavad mustad, ja tõstis kella oma paremale käele, numbrilauaga seina poole.
Loomulikult polnud sellel mängijal õigus. Ütleb ju artikkel 6.4: Enne partii algust otsustab kohtunik, kuhu malekell asetatakse. Nii et nagu kohtunik paneb, nii on. Peamine, et kella oleks näha. Individuaalvõistlustel on kellad küll tavaliselt mustade paremal käel, meeskonnavõistlustel asetame tavaliselt ühe meeskonna ühele, teise teisele poole lauda. Suurte ühekordsete matśide (näiteks Eesti - Soome 100 lauda) puhul, kus pole tegemist ainult ühe pika laudadereaga, võiks siiski arvestada, et kõigi kellade ühele poole asetamisega saaks üks võistkond teatud eelise.
Lembit
Tuleme seepärast nende küsimuste juurde siinkohal veel kord tagasi, kuigi usun, et igaühel on oma vastused niikuinii olemas.
Esimeses küsimuses oli juttu tavapartiist, kus valged teevad odaga ratsukäigu. Oma vastukäigu tegemise asemel kutsuvad mustad kohtuniku ja taotlevad võitu. Mida pidi tegema kohtunik?
Ilmselt oli mustade taotlus liialdatud. Kohtunik leiab tegevusjuhendi koodeksi artiklist 7.4. Seisu taastamisega probleeme pole, ratsu tuleb lihtsalt tagasi panna väljale, kus see enne seisis. Vastavalt artiklile 4.3 tuleb puudutatud malendiga käia. Kui ratsul mingit võimalikku käiku pole, võivad valged teha mistahes määrustepärase käigu. Vastavalt artiklile 7.4b annab kohtunik mustadele 2 minutit täiendavat aega. Kui aga see oli juba kolmas määrustevastane käik, siis on mustade taotlus tõepoolest õige ja nad saavad võidu.
Teises küsimuses pakkusid võistkondade matśis valged 1. laual viiki. Mustad nõustusid, aga seadsid tingimuseks, et ka 2. laual tuleks viik. Valged märkisid protokolli viigi ja kirjutasid alla. Mustad aga ütlesid, et mingit viiki pole, kuna 2. laud ei nõustu, ja nõudsid edasimängu. Mis saab?
Lähtuda saame eelkõige artiklist 9.1: (Viigi)pakkumine ei või olla seotud mingite tingimustega. Samal ajal ei ütle koodeks selgelt ära, mida tegema peab: kas on viigipakkumine üldse tühine või ainult selle juurde lisatud täiendav tingimus 2. laua tulemuse kohta. Ise kaldun sinnapoole, et koodeksist kinnipidamise huvides (et viigipakkumised esitataks tõepoolest tingimusteta) peaksid siin kannatavaks pooleks olema mustad ja järelikult peaks kohtunik fikseerima viigi.
Kolmandal juhul oli küsimus selles, kuidas meeskonnavõistlusel kelli asetada. Kohtunik pani kõik ühe meeskonna mängijad ühele poole lauda. Nii jäid kõik kellad ühe meeskonna paremale käele, numbrilaudadega vahekäigu poole. Üks mustadega mängija aga leidis, et kellade asendi otsustavad mustad, ja tõstis kella oma paremale käele, numbrilauaga seina poole.
Loomulikult polnud sellel mängijal õigus. Ütleb ju artikkel 6.4: Enne partii algust otsustab kohtunik, kuhu malekell asetatakse. Nii et nagu kohtunik paneb, nii on. Peamine, et kella oleks näha. Individuaalvõistlustel on kellad küll tavaliselt mustade paremal käel, meeskonnavõistlustel asetame tavaliselt ühe meeskonna ühele, teise teisele poole lauda. Suurte ühekordsete matśide (näiteks Eesti - Soome 100 lauda) puhul, kus pole tegemist ainult ühe pika laudadereaga, võiks siiski arvestada, et kõigi kellade ühele poole asetamisega saaks üks võistkond teatud eelise.
Lembit
kolmapäev, 5. märts 2008
Mis on tähtsam?
Mängija peab ise hoolitsema oma õiguste kaitsmise eest. Kindlasti tuleb kiir- ja välkmales seejuures kindlam olla kui tavamales. Nii nagu seal üldse sündmused kiiremini arenevad.
Kes on paaril viimasel päeval jälginud Saksa Maleliidu kodulehekülge, on seal kindlasti märganud ühe välkpartii ümber tekkinud vaidlust. Muidugi pole see esimene kord, kus püütakse selgeks saada, mis on tähtsam.
Asi ise on tegelikult lihtne. Valged teevad määrustevastase käigu ja vajutavad kella. Mustad ei märka käigu võimatust, mõtlevad vastust ja nende nooleke langeb. Nüüd tahavad mustad siiski võitu vastase käigu määrustevastasuse tõttu, valged aga ajaületuse tõttu. Kohtunikku parajasti laua juures pole. Aga mis siis, kui oleks olnud?
Ega seegi poleks suurt muutnud. Erinevalt tavapartiist ju kohtunik kiir- ega välkmales ju partiisse ei sekku ei määrustevastase käigu ega ajaületuse puhul.
Kas mustal oli pärast noolekese langemist õigust mingit taotlust esitada? Ei artikkel B6 ega C3, mis reguleerivad määrustevastase käigu tagajärgi vastavalt kiir- ja välkmales, ütle, et seda teha ei tohi.
B7: Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud.
Nii et kui keegi pole asjale tähelepanu juhtinud, pole ka nooleke veel ametlikult langenud.
On arvatud, et olulisem peaks olema see, mis aset leidis kronoloogiliselt varem - seega siis määrustevastane käik. Määrustevastase käigu primaarseks lugemise poolt kõneleb seegi, et tegemist oli malelaual juhtunuga, mis peaks olema tähtsam kui sellest väljaspool - antud juhul siis malekellal fikseerituna - toimununa.
Loomulikult oli ka valgetel õigus võidu taotlemiseks vastase ajaületuse tõttu olemas. Artiklis B8 seatud tingimus, et vastasmängija nooleke oleks langenud ja mängija enda oma langemata, oli ju olemas. Pealegi on ajaületus väheseid juhtumeid, kus taotleja ei tarvitse parajasti käigul olla. Enamasti on ju nii, et kui sa parajasti käigul pole, ei saa sa ka midagi öelda.
Ei määrustevastane käik ega ajaületus lõpeta välgus mängu automsaatselt. Kummalgi juhul on võiduks vaja mängija taotlust. Kui üks niisugune taotlus olemas ning kohtunik otsustab selle rahuldada ja taotlejale võidu anda, on partii läbi ja vastasmängija taotluse esitamisel pole mõtet. Niisiis praktiliselt tundub küll, et kes ees, see mees ning loeb mitte sündmuste endi, vaid just taotluste esitamise kronoloogiline järjekord.
See, et mõlemad oleksid ärganud üheaegselt, vaevalt aset leiab. Kuigi jah, kui võtta arvesse, et kohtunikku parajasti kohal polnud, siis võisid tema saabudes mõlemad tõepoolest alustama kaebamist üheaegselt. Ja siis? Vast peaks nüüd lugema olulisemaks malelaual juhtunu, seega siis ikkagi määrustevastase käigu.
Aga ega ka kõik sakslased ühele arvamusele jõudnud.
Lõpuks mõned tsitaadid. Minu artikkel "Mõnda välkmale reeglitest": Kui vastasmängija on oma käigu teinud, siis ta enam võitu taotleda ei saa. Venemaa reeglite järgi kaob see õigus juba siis, kui ollakse oma malendit käimiskavatsusega puudutanud, Soome reeglites aga antakse aega vastasmängija käigu sooritamiseni.
Muide on sealsamas toodud ka Saksa partiiga analoogiline näide: Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Musta nooleke kukub. Mõlemad nõuavad võitu. Selle saab must, sest ajaületusel pole pärast määrustevastast käiku enam tähtsust.
Ja veel minu 22. I "Välku võib mängida ka nii" USA reeglitest: Määrustevastase käigu tegemine ei võta õigust ajavõidu taotlemiseks, kui seda tehakse enne, kui vastane taotleb määrustevastasuse fikseerimist. Kui taotlused on üheaegsed, siis kaotab määrustevastase käigu tegija.
Lembit
Kes on paaril viimasel päeval jälginud Saksa Maleliidu kodulehekülge, on seal kindlasti märganud ühe välkpartii ümber tekkinud vaidlust. Muidugi pole see esimene kord, kus püütakse selgeks saada, mis on tähtsam.
Asi ise on tegelikult lihtne. Valged teevad määrustevastase käigu ja vajutavad kella. Mustad ei märka käigu võimatust, mõtlevad vastust ja nende nooleke langeb. Nüüd tahavad mustad siiski võitu vastase käigu määrustevastasuse tõttu, valged aga ajaületuse tõttu. Kohtunikku parajasti laua juures pole. Aga mis siis, kui oleks olnud?
Ega seegi poleks suurt muutnud. Erinevalt tavapartiist ju kohtunik kiir- ega välkmales ju partiisse ei sekku ei määrustevastase käigu ega ajaületuse puhul.
Kas mustal oli pärast noolekese langemist õigust mingit taotlust esitada? Ei artikkel B6 ega C3, mis reguleerivad määrustevastase käigu tagajärgi vastavalt kiir- ja välkmales, ütle, et seda teha ei tohi.
B7: Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud.
Nii et kui keegi pole asjale tähelepanu juhtinud, pole ka nooleke veel ametlikult langenud.
On arvatud, et olulisem peaks olema see, mis aset leidis kronoloogiliselt varem - seega siis määrustevastane käik. Määrustevastase käigu primaarseks lugemise poolt kõneleb seegi, et tegemist oli malelaual juhtunuga, mis peaks olema tähtsam kui sellest väljaspool - antud juhul siis malekellal fikseerituna - toimununa.
Loomulikult oli ka valgetel õigus võidu taotlemiseks vastase ajaületuse tõttu olemas. Artiklis B8 seatud tingimus, et vastasmängija nooleke oleks langenud ja mängija enda oma langemata, oli ju olemas. Pealegi on ajaületus väheseid juhtumeid, kus taotleja ei tarvitse parajasti käigul olla. Enamasti on ju nii, et kui sa parajasti käigul pole, ei saa sa ka midagi öelda.
Ei määrustevastane käik ega ajaületus lõpeta välgus mängu automsaatselt. Kummalgi juhul on võiduks vaja mängija taotlust. Kui üks niisugune taotlus olemas ning kohtunik otsustab selle rahuldada ja taotlejale võidu anda, on partii läbi ja vastasmängija taotluse esitamisel pole mõtet. Niisiis praktiliselt tundub küll, et kes ees, see mees ning loeb mitte sündmuste endi, vaid just taotluste esitamise kronoloogiline järjekord.
See, et mõlemad oleksid ärganud üheaegselt, vaevalt aset leiab. Kuigi jah, kui võtta arvesse, et kohtunikku parajasti kohal polnud, siis võisid tema saabudes mõlemad tõepoolest alustama kaebamist üheaegselt. Ja siis? Vast peaks nüüd lugema olulisemaks malelaual juhtunu, seega siis ikkagi määrustevastase käigu.
Aga ega ka kõik sakslased ühele arvamusele jõudnud.
Lõpuks mõned tsitaadid. Minu artikkel "Mõnda välkmale reeglitest": Kui vastasmängija on oma käigu teinud, siis ta enam võitu taotleda ei saa. Venemaa reeglite järgi kaob see õigus juba siis, kui ollakse oma malendit käimiskavatsusega puudutanud, Soome reeglites aga antakse aega vastasmängija käigu sooritamiseni.
Muide on sealsamas toodud ka Saksa partiiga analoogiline näide: Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Musta nooleke kukub. Mõlemad nõuavad võitu. Selle saab must, sest ajaületusel pole pärast määrustevastast käiku enam tähtsust.
Ja veel minu 22. I "Välku võib mängida ka nii" USA reeglitest: Määrustevastase käigu tegemine ei võta õigust ajavõidu taotlemiseks, kui seda tehakse enne, kui vastane taotleb määrustevastasuse fikseerimist. Kui taotlused on üheaegsed, siis kaotab määrustevastase käigu tegija.
Lembit
esmaspäev, 3. märts 2008
Paar seika kiirturniirilt
Eile olin kohtunikuks ühe riigiameti väikesel kiirturniiril. Ringsüsteem, 8 mängijat, enamasti vähese turniiripraktikaga, ei mingeid probleeme. Paaril korral pidin siiski sekkuma. Ühes partiis pakuti vastasele viiki ja kuna seda vastu ei võetud, siis tehti veidi hiljem sama ettepanek uuesti. Aga vastane oli kuulnud, et kaks korda viiki pakkuda ei tohi. Mis siis nüüd saab?
Tuli siis seletada, et ei saa õieti midagi. Varem oli koodeksis selgelt öeldud, et uuesti ei saa viiki pakkuda enne, kui vastasmängija on vahepeal omakorda kasutanud viigipakkumise õigust. Praegune artikli 12.6 sõnastus on paindlikum: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ülemäärased taotlused või viigipakkumised.
Nii et kui kaht viigipakkumist lahutab teineteisest parajalt pikk vaheaeg (ehk kümmekond käiku?), ei tarvitse seda artiklit rakendada.
Teises partiis oli ühel mehel selge ülekaal, aga võidule viivate teede otsimine võttis palju aega. Lõpuks ta kellal nooleke kukkuski ja vastane oli rõõmus, et saab nüüd punkti. Aga kahjuks ei saanud. Selleks ajaks oli tal lauale jäänud ainult üksik kuningas, teisel aga terve peotäis ettureid. Niisiis viik. 6.10 ... Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul. Jäi uskuma.
Kuivõrd turniir piisavalt materjali kommenteerimiseks ei andnud, vaatasin ehk õnnestub veel midagi leida prantslaste lehest.
Üks kirjutaja kurdab, et ei suuda välise müra tõttu turniiridel keskenduda. Arvab, et teda võiks aidata muusika, kasvõi mp3 seade. Kas seda võib kasutada, kui see kohtunikel enne ära kontrollida lasta?
Küsimusele vastab Prantsuse esikohtunik Stéphane Escafre, kes tsiteerib kõigepealt koodeksi artiklit 12.2: On rangelt keelatud tuua mängualale mobiiltelefone või muid kohtuniku heakskiiduta elektroonilisi sidevahendeid. Ta lisab aga, et igal üksikjuhul peab kohtunik suhtuma probleemi eraldi ja otsustama. Mida vähem elektroonikat mängusaalis, seda parem. Ise ta selliste seadmete kasutamise turniiril keelaks, mis aga ei tähenda, et mõni teine kohtunik ei võiks neid lubada. Parem oleks aga ikkagi endale midagi müra vastu kõrva toppida.
Prantsusmaa mõõtmed on muidugi meie omadest märksa suuremad. Ikkagi 1000 klubi ja 50000 litsenseeritud mängijat. Aastaga käis eksamit tegemas 400 kohtunikku. Kord 4 aasta jooksul tuleb taas kursused läbida (1. IX 2009 on neil kriitiline tähtaeg, mille järel ähvardatakse hooletuid litsentsist ilmajätmisega). Vahetavad kohtunikke Hispaaniaga - aga selleks on vaja hästi naabri keelt osata.
Aga probleemid on samasugused. Reprodutseeritud partiiprotokolli näide klubide meistrivõistlustelt tundub meie omadest hullem olevat. Seepärast siis ka kohtunike manitsemine: kontrollige hoolikalt iga protokolli, kas kõik käigud tulemused ja allkirjad on olemas. Muidu võib kohtunik teenida hoiatuse või isegi karistuse.
Saan teada, et Prantsusmaal võivad iga võistluse korraldajad kindlaks määrata viikileppimisele seatavad piirangud. Nendeks võivad olla: 1) minimaalne käikude arv, 2) minimaalne kulutatud aeg, 3) kohtuniku nõusolek või 4) kõik eelnevad tingimused kombineeritult.
Tõime ära UV1 eksami küsimused. Siinkohal veel mõned näited teiste eksamite nn. naiivsetest küsimustest, kus mõned asjad tuli selgeks teha lastevanematele: Miks minu poiss ei tõmmanud koos teistega loosi, kas see oli tingitud Varma tabelitest? Miks talle märgiti reitinnguks 1099 (see on seal noormängija tinglikuks algkoefitsiendiks)? Miks ta sai 5 korda mustad ja 4 korda valged? Miks tal olid 2 korda järjest mustad? Ta ju võitis teist poissi, kellega kohta jagas, aga pandi järjestuses ikka sellest tahapoole. Kas see oli Sonneborn-Berger? Miks kohtade jagamisel ei võetud arvesse performance´it? On veel näiteks küsitud, kas maleföderatsiooni president võib partiisse sekkuda, kui märkab noorte meistrivõistlustel võimatut käiku? (Muidugi mitte, kui ta just parajasti kohtunik pole.)
Lembit
Tuli siis seletada, et ei saa õieti midagi. Varem oli koodeksis selgelt öeldud, et uuesti ei saa viiki pakkuda enne, kui vastasmängija on vahepeal omakorda kasutanud viigipakkumise õigust. Praegune artikli 12.6 sõnastus on paindlikum: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ülemäärased taotlused või viigipakkumised.
Nii et kui kaht viigipakkumist lahutab teineteisest parajalt pikk vaheaeg (ehk kümmekond käiku?), ei tarvitse seda artiklit rakendada.
Teises partiis oli ühel mehel selge ülekaal, aga võidule viivate teede otsimine võttis palju aega. Lõpuks ta kellal nooleke kukkuski ja vastane oli rõõmus, et saab nüüd punkti. Aga kahjuks ei saanud. Selleks ajaks oli tal lauale jäänud ainult üksik kuningas, teisel aga terve peotäis ettureid. Niisiis viik. 6.10 ... Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul. Jäi uskuma.
Kuivõrd turniir piisavalt materjali kommenteerimiseks ei andnud, vaatasin ehk õnnestub veel midagi leida prantslaste lehest.
Üks kirjutaja kurdab, et ei suuda välise müra tõttu turniiridel keskenduda. Arvab, et teda võiks aidata muusika, kasvõi mp3 seade. Kas seda võib kasutada, kui see kohtunikel enne ära kontrollida lasta?
Küsimusele vastab Prantsuse esikohtunik Stéphane Escafre, kes tsiteerib kõigepealt koodeksi artiklit 12.2: On rangelt keelatud tuua mängualale mobiiltelefone või muid kohtuniku heakskiiduta elektroonilisi sidevahendeid. Ta lisab aga, et igal üksikjuhul peab kohtunik suhtuma probleemi eraldi ja otsustama. Mida vähem elektroonikat mängusaalis, seda parem. Ise ta selliste seadmete kasutamise turniiril keelaks, mis aga ei tähenda, et mõni teine kohtunik ei võiks neid lubada. Parem oleks aga ikkagi endale midagi müra vastu kõrva toppida.
Prantsusmaa mõõtmed on muidugi meie omadest märksa suuremad. Ikkagi 1000 klubi ja 50000 litsenseeritud mängijat. Aastaga käis eksamit tegemas 400 kohtunikku. Kord 4 aasta jooksul tuleb taas kursused läbida (1. IX 2009 on neil kriitiline tähtaeg, mille järel ähvardatakse hooletuid litsentsist ilmajätmisega). Vahetavad kohtunikke Hispaaniaga - aga selleks on vaja hästi naabri keelt osata.
Aga probleemid on samasugused. Reprodutseeritud partiiprotokolli näide klubide meistrivõistlustelt tundub meie omadest hullem olevat. Seepärast siis ka kohtunike manitsemine: kontrollige hoolikalt iga protokolli, kas kõik käigud tulemused ja allkirjad on olemas. Muidu võib kohtunik teenida hoiatuse või isegi karistuse.
Saan teada, et Prantsusmaal võivad iga võistluse korraldajad kindlaks määrata viikileppimisele seatavad piirangud. Nendeks võivad olla: 1) minimaalne käikude arv, 2) minimaalne kulutatud aeg, 3) kohtuniku nõusolek või 4) kõik eelnevad tingimused kombineeritult.
Tõime ära UV1 eksami küsimused. Siinkohal veel mõned näited teiste eksamite nn. naiivsetest küsimustest, kus mõned asjad tuli selgeks teha lastevanematele: Miks minu poiss ei tõmmanud koos teistega loosi, kas see oli tingitud Varma tabelitest? Miks talle märgiti reitinnguks 1099 (see on seal noormängija tinglikuks algkoefitsiendiks)? Miks ta sai 5 korda mustad ja 4 korda valged? Miks tal olid 2 korda järjest mustad? Ta ju võitis teist poissi, kellega kohta jagas, aga pandi järjestuses ikka sellest tahapoole. Kas see oli Sonneborn-Berger? Miks kohtade jagamisel ei võetud arvesse performance´it? On veel näiteks küsitud, kas maleföderatsiooni president võib partiisse sekkuda, kui märkab noorte meistrivõistlustel võimatut käiku? (Muidugi mitte, kui ta just parajasti kohtunik pole.)
Lembit
laupäev, 1. märts 2008
Juhtumeid Prantsusmaalt
Vaatleme täna mõningaid reeglite ja kohtunikutööga seotud juhtumeid, mida käsitleb Bulletin des Arbitres Federaux äsjane number.
Esimene. Oktoobris leidis Villandry lossis aset väike nelja osavõtjaga tugev turniir. Ometi ei saadud sealgi probleemideta läbi. Suurmeistrite Viktor Kortśnoi ja Laurent Fressinet´ kiirpartiiid lõppesid võrdselt ja vastavalt juhendile oli otsustavaks välk, kus aega 3 minutit partiile, millele iga käik lisas 2 sekundit. Parajasti oli laual järgmine seis:
Valged: Ke1, Ve3, Ef2 (3). Mustad: Kf4, Vd4, Ec4 ja f3 (4).
Kortśnoi teatas, et käib siin Va3 ja taotleb viiki, sest sama seis on laual juba 3. korda. Fressinet´le tuli see taotlus suure üllatudsena, sest tegemist oli ju välguga. Ilmselt asi lõpuks küll rahunes ja viik sai kirja. Küll aga näitas juhtum, et ka tipud ei tarvitse kõiki reegleid tunda.
9.2. Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda ... a) on tekkimas, kui ta kõigepealt kirjutab oma käigu partiiprotokolli ja teatab kohtunikule oma kavatsusest see käik teha.
Ei kiir- ega välkmale osas ole koodeksis juttu sellest, et artikkel 9 seal ei kehtiks. Kõik reeglid, mille kohta midagi öeldud pole, kehtivad kõigis mänguliikides. Niisiis võib ka nendes viiki taotleda nii kolmekordse kordumise tõttu kui 50 käigu reegli alusel. Partiiprotokolli välgus ei kirjutata, järelikult pole teda ka selleks vaja. Kohtunik peab taotlust kontrollima, kuidas, see on iseasi. Ideaalne oleks muidugi, kui meil oleks elektronlaud, mis kõik registreerib. Jääb vaid võimalus, et kohtunik on püüdnud käike kirjutada või 50 käigu reegli puhul vähemalt neid lugeda. Kui kohtunik pole nõude täitmises kindel, siis muidugi viiki fikseerida ei saa.
Teine. Samuti välkpartii. Valge ületab võiduseisus aja. Must ütleb: "Läbi!" ja seiskab kella. Kohtunik palub täpsustada, mis on läbi, ja must, kes polnud kella vaadanud, ütleb, et ta alistub. Kohtunik annab võidu valgele. Oli tal õigus?
Ilmselt küll. Tavamales on aeg läbi, kui nooleke langeb, kiir- ja välkmales aga alles siis, kui üks mängija sellest teada annab. Kohtunik siin noolekese langemist ei fikseeri ega sekku partiisse. Seega selles partiis polnud nooleke veel ametlikult langenud ja miski ei takistanud mustadel alistumast. Hea, et kohtunik palus mustal oma toimimist täpsustada.
Kolmas. Noortevõistlus tavalise ajakontrolliga 1 tund 30 minutit partiile ja 30 sekundit käigule. 23. käigul ütlevad valged: "Tuli ja matt!" Protokolli märgitakse 1:0 ja sellele kirjutatakse alla. Naaberlauast öeldakse nüüd, et matti polnud. Mustad kutsuvad kohtuniku ja see laseb partiid jätkata. Nüüd võidavad mustad ja allkirjad antakse hoopis tulemusele 0:1. Kas ikkagi pidi partiid jätkama? Kui jah, siis mis oleks saanud, kui valged oleksid vastu vaielnud? Kui aga ei, siis mis oleks saanud mustade vastuväidete korral?
Asjakohane artikkel on 8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi kui see on vale, jääb see kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Nagu siit näha, võis (aga tingimata ei pidanud) kohtunik jätta tulemuse fikseerimata ja otsustada teisiti. Ilmselt lähtus ta asjaolust, et matti ega alistumist polnud, tegemist oli kahe noore mängija arusaamatusega. Selle parandamiseks artikkel võimaluse annabki. Niisiis oli partii jätkumine normaalne. Muidugi pidi kohtunik õpetama naaberlaua mängijat, kuidas niisuguses olukorras edaspidi toimida: ära hakka ise tegutsema, vaid tee seda kohtuniku kaudu.
Kui valge oleks hakanud vastu vaidlema, oleks kohtunik võinud talt küsida, kas ta pani mati ja kas vastane alistus. On väga oluline, et kohtunik niisugustel juhtudel asja võimalikult põhjalikult seletaks, et noored mängijad ei tunneks, et keegi neile liiga teeb.
Lembit
Esimene. Oktoobris leidis Villandry lossis aset väike nelja osavõtjaga tugev turniir. Ometi ei saadud sealgi probleemideta läbi. Suurmeistrite Viktor Kortśnoi ja Laurent Fressinet´ kiirpartiiid lõppesid võrdselt ja vastavalt juhendile oli otsustavaks välk, kus aega 3 minutit partiile, millele iga käik lisas 2 sekundit. Parajasti oli laual järgmine seis:
Valged: Ke1, Ve3, Ef2 (3). Mustad: Kf4, Vd4, Ec4 ja f3 (4).
Kortśnoi teatas, et käib siin Va3 ja taotleb viiki, sest sama seis on laual juba 3. korda. Fressinet´le tuli see taotlus suure üllatudsena, sest tegemist oli ju välguga. Ilmselt asi lõpuks küll rahunes ja viik sai kirja. Küll aga näitas juhtum, et ka tipud ei tarvitse kõiki reegleid tunda.
9.2. Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda ... a) on tekkimas, kui ta kõigepealt kirjutab oma käigu partiiprotokolli ja teatab kohtunikule oma kavatsusest see käik teha.
Ei kiir- ega välkmale osas ole koodeksis juttu sellest, et artikkel 9 seal ei kehtiks. Kõik reeglid, mille kohta midagi öeldud pole, kehtivad kõigis mänguliikides. Niisiis võib ka nendes viiki taotleda nii kolmekordse kordumise tõttu kui 50 käigu reegli alusel. Partiiprotokolli välgus ei kirjutata, järelikult pole teda ka selleks vaja. Kohtunik peab taotlust kontrollima, kuidas, see on iseasi. Ideaalne oleks muidugi, kui meil oleks elektronlaud, mis kõik registreerib. Jääb vaid võimalus, et kohtunik on püüdnud käike kirjutada või 50 käigu reegli puhul vähemalt neid lugeda. Kui kohtunik pole nõude täitmises kindel, siis muidugi viiki fikseerida ei saa.
Teine. Samuti välkpartii. Valge ületab võiduseisus aja. Must ütleb: "Läbi!" ja seiskab kella. Kohtunik palub täpsustada, mis on läbi, ja must, kes polnud kella vaadanud, ütleb, et ta alistub. Kohtunik annab võidu valgele. Oli tal õigus?
Ilmselt küll. Tavamales on aeg läbi, kui nooleke langeb, kiir- ja välkmales aga alles siis, kui üks mängija sellest teada annab. Kohtunik siin noolekese langemist ei fikseeri ega sekku partiisse. Seega selles partiis polnud nooleke veel ametlikult langenud ja miski ei takistanud mustadel alistumast. Hea, et kohtunik palus mustal oma toimimist täpsustada.
Kolmas. Noortevõistlus tavalise ajakontrolliga 1 tund 30 minutit partiile ja 30 sekundit käigule. 23. käigul ütlevad valged: "Tuli ja matt!" Protokolli märgitakse 1:0 ja sellele kirjutatakse alla. Naaberlauast öeldakse nüüd, et matti polnud. Mustad kutsuvad kohtuniku ja see laseb partiid jätkata. Nüüd võidavad mustad ja allkirjad antakse hoopis tulemusele 0:1. Kas ikkagi pidi partiid jätkama? Kui jah, siis mis oleks saanud, kui valged oleksid vastu vaielnud? Kui aga ei, siis mis oleks saanud mustade vastuväidete korral?
Asjakohane artikkel on 8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi kui see on vale, jääb see kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Nagu siit näha, võis (aga tingimata ei pidanud) kohtunik jätta tulemuse fikseerimata ja otsustada teisiti. Ilmselt lähtus ta asjaolust, et matti ega alistumist polnud, tegemist oli kahe noore mängija arusaamatusega. Selle parandamiseks artikkel võimaluse annabki. Niisiis oli partii jätkumine normaalne. Muidugi pidi kohtunik õpetama naaberlaua mängijat, kuidas niisuguses olukorras edaspidi toimida: ära hakka ise tegutsema, vaid tee seda kohtuniku kaudu.
Kui valge oleks hakanud vastu vaidlema, oleks kohtunik võinud talt küsida, kas ta pani mati ja kas vastane alistus. On väga oluline, et kohtunik niisugustel juhtudel asja võimalikult põhjalikult seletaks, et noored mängijad ei tunneks, et keegi neile liiga teeb.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)