Pange kell seisma!

Viimasel ajal tundub huvi reeglite ja kohtunikutöö küsimuste vastu olevat vähene, kuigi uue koodeksiteksti kinnitamiseni jääb vaid pool aastat. FIDE foorumi reeglite rubriigis on viimase poolteise kuu jooksul tegeldud vaid ühe küsimusega (muide mitte esmakordselt) ja selleks on ... kas ei peaks ka mustadel laskma vahetevahel partiid alustada. Ilmselt on küll tegemist lihtsalt ülepolitiseeritud rassismivastase võitlusega.

Vaid kiir- ja välkmales leitakse vahel probleeme, mille üle vaielda.
Sakslaste www.schachfeld.de lehel toodi eelmisel nädalal järgmine juhtum: Välkpartii. Pannakse matt, aga ka vastane taotleb võitu, sest matistaja enda kuningas oli libisenud kuhugi nii umbes väljale g9, mida varem ei märgatud. Ilma kuningata ju käike teha ja matistada ei saa. Antud partiis oli äge vaidlus käinud kümmekond minutit, siis oli kohtunik andnud matistajale siiski õiguse. Matiga partii lõppes ja igasugused taotlusõigused kaovad. Mõtlesin paar päeva, mida ise oleksin teinud. Vist samamoodi. Matini polnud igatahes mõtet oodata. Taotlust määrustevastase käigu kohta polnud tehtud.

Mõningaid veidi vanemaid juhtumeid leiab ka http://kasparovchess.crestbook.com.
Keegi Neron kirjutab, kuidas kord Batumis ühe Gruusia suurmeistriga välku mängides oli see partii viimastel sekunditel viinud etturi viimasele reale ja seda millegagi asendamata kella vajutanud. Neron kella ei seisanud ega kohtunikku ei kutsunud, vaid palus ainult vastasel lipu peale panna. Nii läks aeg üle. Küllap oli see lihtsalt ebaprofessionaalsus. Tuli seisata kell ja kutsuda kohtunik. Nii oleks ilmselt tulnud võidupunkt. Lõpetamata käik pole ju määrustevastasest kuigivõrd parem.

Montenegros mänginud kiirmalet sealsed suurmeistrid Blagojevic ja Djuric. B nooleke kukkus. D kella ei seisanud, ütles aga "aeg!" ja kutsus kohtuniku. B tegi aga (väidetavalt võitlushoos) käigu ja kohtuniku tulekuks olid kukkunud juba mõlemad noolekesed. B-le pandi ikkagi null. Kuivõrd kiirmales loetakse aeg ületatuks alles taotluse esitamisega ja kahe noolekese langemisel lõpeb mäng viigiga, oligi B-l alust protestimiseks. Tagantjärele on raske kindlaks teha, kas B oma noolekese langemist märkas või mitte. Nii et kella seiskamine on taotlustes väga oluline komponent.

Samal leheküljel on vaieldud veel selle üle, kuidas lõpeb partii siis, kui aja ületamise momendiks on lauale tekkinud seis, kus edasimängul lihtsalt peab vastasele mati andma. Need on analoogilised Gijsseni poolt tema veebruariveerus vaadeldutega ning on koodeksi artikli 6.10 järgi viigid (vt. minu 23.II Veel veidi veebruariveerust).

On tõstatatud ka küsimus, kas välgus võiks seisus K+L - K+L viiki taotleda, kui üks pool vaid ajale mängib. Otseselt koodeks seda ei ütle. Artikkel 10.2 välgus ei kehti ja selle alusel viiki taotleda ei saa. Küll on võimalik taotlus 50 käigu reegli või 3-kordse kordumise alusel ning kuigi aeg on välgus ülioluline tegur, võib kohtunik viigi fikseerida, kui on taotluse õigsuses veendunud.
Lembit