Veel märtsiveerust

Teeksin täna ülevaate veel muudest küsimustest, mida Geurt Gijssen oma märtsiveerus käsitleb. Pean küll ette ütlema, et midagi eriti olulist siit ei leia.
Mõned probleemitõstatused on ilmselt seotud sellega, et tänavu peaksime saama jälle uue koodeksi teksti. Nii on ühele tśehhi maletajale jäänud arvamus, et kaks koodeksi artiklit on omavahel vastuolus.
6.15: Mängusaalis on lubatud ekraanid, monitorid või demonstratsioonilauad, mis näitavad malelaual tekkinud seisu, tehtud käike ja nende arvu, ning kellad, mis ühtlasi näitavad käikude arvu.
12.2a: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.

Need artiklid fikseerivad väljakujunenud olukorra. Varem olid turniiridel suuremõõtmelised demonstratsioonilauad, mis viimasel ajal küll enamasti taandunud teleriekraanideks. Kuni palju vaidlusi tekitanud Kramnik- Topalovi matśini (näiteks Karpov-Kasparovi omades, mida endalgi võimalus lähedalt jälgida oli) olid monitorid isegi mängijate puhkeruumides. Artikkel 6.15 kõneleb vaid selle teadasaamisest, mis partiis on juba juhtunud. Pealegi ütleb artikkel ära, et mängija ei saa siiski esitada mingit taotlust, mis toetuks ainult sel moel esitatud informatsioonile.
Artikkel 12.2a vastupidi kõneleb sellest, mis partiis edasi võib juhtuma hakata ja kuidas seda oleks mingil moel võimalik mõjutada.
Nii ei näe Geurt artiklite vahel vastuolu ja vaevalt seda ongi. Igatahes pole oodata, et neid artikleid muutma hakataks.

USA-st on tulnud ettepanek fikseerida ka 50 käigu reeglit puudutavas punktis, et käikude lugemine algab uuesti vangerdusõiguse kaotsiminekuga, nii nagu see algab uuesti iga tehtud etturikäiguga ning analoogiliselt seisu kolmekordse kordumise kohta öelduga (iga käik, mis alaliselt või pöördumatult kaotab õiguse vangerdada).
Ka siin laidab Geurt mingi muutmise või täiendamise ära. Ta meenutab, et kunagi loetles ju koodeks lõppmänge, kus 50 käigu asemel anti mati tegemiseks 75 käiku. Minu mäletust mööda oli seejärel veel periood, kus iga võistluse korraldaja võis ise kindlaks määrata, missuguse materjali vahekorraga pidi mingi käikude arvuga võitma. Reeglid aga peavad olema sedavõrd lihtsad kui võimalik ja ütlema ära ainult selle, mida ütlemata jätta ei saa.

Välismaal tundub olevat üsna tavaline, et kohtunik pole mitte omaette ametimees, vaid tema ülesandeid täidab lihtsalt keegi osavõtjatest (veidigi suurema võistluse puhul seda küll hästi ette ei kujuta). Aga mis siis, kui pead minema teise laua juurde konflikti lahendama, aga ise oled parasjagu ajapuuduses? Kas siis võid oma laual kella seisma panna?
Koodeks ei ütle midagi ja ega ole ka Geurtil konkreetset vastust. Mängija võib koodeksis ettenähtud juhtudel kellad seisata vaid kohtunikult abi palumiseks, mitte aga mingite muude asjade ajamiseks. Nii et leidke turniirile siiski kindlasti kohtunik, kuigi males on ta suure osa mänguajast enamasti konkreetse tegevuseta, muidugi peale 13.1: jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks ja 13.2 jälgib võistluste kulgu.

FIDE turniirimääruste kohtade jagamist puudutav lisa algab teatavasti: Toimimine mängimata partiidega: Kohtade jagamise eesmärgil loetakse tulemus viigiks mängija enda vastu. Ajuti jätavad võistluste korraldajad ja kohtunikud selle tähele panemata, veel vähem teavad seda mängijad. Tegin sel teemal juttu ka oma 18.II Plussid ja miinused.
Ka kõik paarimise arvutiprogrammid ei võta sellist peensust arvesse. Mida siis teha? Ja ehk peaks turniiril üldse eelnevalt teada andma, kui seal seda FIDE reeglit rakendatakse?
RC esimehe seisukoht on ühene: kui mingi FIDE reegel (kasvõi ülaltoodu) mingil turniiril kasutusele võetakse, pole selle kohta mingit eriteadet vaja. Vastupidisel korral küll. (Arvan ise siiski, et nendel juhtudel, kui tegemist on mingi uue või vähekasutatud reegliga, tuleb täiendav informatsioon asjale ainult kasuks.)
Nii et olgem meiegi tähelepanelikud ja võtkem arvesse, et kohtade lõpliku jagunemise kindlaksmääramisel annab kusagil saadud miinus eelise, pluss aga viib sind kohajagajate nimekirja lõppu.
Lembit