Mõnda Geurti märtsiveerust

Innukamad reegliuurijad on ehk jõudnud juba Geurt Gijsseni Chesscafe märtsiveeruga tutvuda. Heidame ka siinkohal pilgu mõnedele seal käsitletud asjadele.
1) Üks ameeriklane pole rahule jäänud Geurti detsembrikuise vastusega (vt. ka minu 20. XII Juhtumeid praktikast). Meenutan: välkpartiis panevad mustad mati, siis aga märkavad valged, et selleks ajaks oli mustade aeg juba otsa saanud. Võitu taotlesid muidugi mõlemad.
Geurt oleks andnud võidu mustadele, sest kiir- ja välkpartiis (ainult nendes!) ei saa mõtlemisaeg otsa mitte noolekese langemisega, vaid ainult siis, kui üks osapool sellest teada annab. Pärast matti aga niisugust avaldust enam teha ei saa.
Ameeriklane leiab siiski, et matt on määrustevastane, kuna käidi enne vastaspoole kellavajutust.

Nüüd peab siis Geurt seletama, et käik loetakse tehtuks siis, kui kõik artikli 3 asjakohased nõuded on täidetud. Kas matikäik on määrustepärane või mitte, seal juttu pole. Küsimus taandub tegelikult sellele, kas võib käia enne, kui vastasmängija on oma kella seisanud ja käivitanud teise poole. Artikkel 6.8a ütleb, et võib küll. (Õieti ütleb juba artikkel 1.1: Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.) Ainult mängijal on ikka õigus seisata oma kell ja käigustada vastase oma, isegi kui vastane on oma käigu juba teinud.
Niisiis jääb Geurt endiselt oma arvamuse juurde. Jääme meiegi.

2) Käigu ennakult kirjutamise keelab teatavasti artikkel 8.1. Aga mis siis ikkagi saab, kui seda teha? Mingis Hispaania klubide matśis oli üks mees protokolli kirjutanud Ld2, siis parandanud ja asemele kirjutanud Of4 ning nii käinudki. Vastane oli kella seisma pannud ja kohtuniku kutsunud. See aga ei sundinud lipuga käima ja partii jätkus laual tegelikult tehtud käiguga. Nüüd püüab teine pool veel kord õigust saada.
Ega ta muidugi kaugemale jõua. Kui üleskirjutatud käiguga peaks karistusena kaasnema selle tegemine laual, peaks see olema samas artiklis kirjas. Aga pole ju. See ei tähenda, et asi hoopis karistuseta jääks. Jälgib ju kohtunik artikli 13.1 järgi, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks ning artikli 13.3 järgi viib ellu otsused, mis ta ise on teinud, ja vajaduse korral karistab mängijaid.

Karistuste gradatsioon on toodud artiklis 13.4 ja teatavasti algab see hoiatusega. Sellest peakski kohtunik alustama. Kui mängija ei kuuletu, võib muidugi karistuste real edasi liikuda, kasvõi punktini d, mis lubab partii kaotatuks tunnistada. Vaevalt küll nii kaugele põhjust minna on.
Muide väidab Geurt, et on punkti 13.4d kasutanud vaid mobiilihelina puhul, punktid e, f ja g (kellegi punktide arvu suurendamine või vähendamine ja võistlustelt kõrvaldamine) olevat tal aga üldse veel kasutamata. Nii minulgi.
Aga kui mängija märkab, et tema vastane enne kirjutab ja alles siis käib, siis pöördugu ta igal juhul kohtuniku poole. Küll see siis juba vaatab, mida teha.

3) Üks śveitslane kurdab, et on ajaga kaotanud lõppmängu K+2O - K+O. Käike kumbki enam ei kirjutanud, kohtunikku kohal polnud. Must oli viiki pakkunud, aga valge ei reageerinud ja jätkas välgutamist. Pärast 93. käiku olnud laual seis:
Valged: Kc3, Oc6 ja e5, Ec4 (4). Mustad: Kd8, Oc5 ja e6 (3).
Näitamaks, et valged võita ei saa, lõi must siin Oxc4. Aga valge jätkas mängu nii kaua, kui mustal aeg üle läks. Mida oleks tulnud teha?
Ainuvõimalik tee oleks olnud viigitaotlus artikli 10.2 alusel (aga kuidas oleks pidanud seda tegema, kui kohtunikku polnud - tekstist ei loe välja, kas üldse või ainult lähikonnas). Siis oleks tulnud näidata, et selles seisus on mingi areng võimalik ja partii normaalsete vahenditega võidetav. Geurt on arvamusel, et ka lõppseisu ei saa normaalsete vahenditega võita.
Lembit