Paar seika kiirturniirilt

Eile olin kohtunikuks ühe riigiameti väikesel kiirturniiril. Ringsüsteem, 8 mängijat, enamasti vähese turniiripraktikaga, ei mingeid probleeme. Paaril korral pidin siiski sekkuma. Ühes partiis pakuti vastasele viiki ja kuna seda vastu ei võetud, siis tehti veidi hiljem sama ettepanek uuesti. Aga vastane oli kuulnud, et kaks korda viiki pakkuda ei tohi. Mis siis nüüd saab?
Tuli siis seletada, et ei saa õieti midagi. Varem oli koodeksis selgelt öeldud, et uuesti ei saa viiki pakkuda enne, kui vastasmängija on vahepeal omakorda kasutanud viigipakkumise õigust. Praegune artikli 12.6 sõnastus on paindlikum: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ülemäärased taotlused või viigipakkumised.
Nii et kui kaht viigipakkumist lahutab teineteisest parajalt pikk vaheaeg (ehk kümmekond käiku?), ei tarvitse seda artiklit rakendada.

Teises partiis oli ühel mehel selge ülekaal, aga võidule viivate teede otsimine võttis palju aega. Lõpuks ta kellal nooleke kukkuski ja vastane oli rõõmus, et saab nüüd punkti. Aga kahjuks ei saanud. Selleks ajaks oli tal lauale jäänud ainult üksik kuningas, teisel aga terve peotäis ettureid. Niisiis viik. 6.10 ... Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul. Jäi uskuma.

Kuivõrd turniir piisavalt materjali kommenteerimiseks ei andnud, vaatasin ehk õnnestub veel midagi leida prantslaste lehest.
Üks kirjutaja kurdab, et ei suuda välise müra tõttu turniiridel keskenduda. Arvab, et teda võiks aidata muusika, kasvõi mp3 seade. Kas seda võib kasutada, kui see kohtunikel enne ära kontrollida lasta?
Küsimusele vastab Prantsuse esikohtunik Stéphane Escafre, kes tsiteerib kõigepealt koodeksi artiklit 12.2: On rangelt keelatud tuua mängualale mobiiltelefone või muid kohtuniku heakskiiduta elektroonilisi sidevahendeid. Ta lisab aga, et igal üksikjuhul peab kohtunik suhtuma probleemi eraldi ja otsustama. Mida vähem elektroonikat mängusaalis, seda parem. Ise ta selliste seadmete kasutamise turniiril keelaks, mis aga ei tähenda, et mõni teine kohtunik ei võiks neid lubada. Parem oleks aga ikkagi endale midagi müra vastu kõrva toppida.

Prantsusmaa mõõtmed on muidugi meie omadest märksa suuremad. Ikkagi 1000 klubi ja 50000 litsenseeritud mängijat. Aastaga käis eksamit tegemas 400 kohtunikku. Kord 4 aasta jooksul tuleb taas kursused läbida (1. IX 2009 on neil kriitiline tähtaeg, mille järel ähvardatakse hooletuid litsentsist ilmajätmisega). Vahetavad kohtunikke Hispaaniaga - aga selleks on vaja hästi naabri keelt osata.
Aga probleemid on samasugused. Reprodutseeritud partiiprotokolli näide klubide meistrivõistlustelt tundub meie omadest hullem olevat. Seepärast siis ka kohtunike manitsemine: kontrollige hoolikalt iga protokolli, kas kõik käigud tulemused ja allkirjad on olemas. Muidu võib kohtunik teenida hoiatuse või isegi karistuse.
Saan teada, et Prantsusmaal võivad iga võistluse korraldajad kindlaks määrata viikileppimisele seatavad piirangud. Nendeks võivad olla: 1) minimaalne käikude arv, 2) minimaalne kulutatud aeg, 3) kohtuniku nõusolek või 4) kõik eelnevad tingimused kombineeritult.

Tõime ära UV1 eksami küsimused. Siinkohal veel mõned näited teiste eksamite nn. naiivsetest küsimustest, kus mõned asjad tuli selgeks teha lastevanematele: Miks minu poiss ei tõmmanud koos teistega loosi, kas see oli tingitud Varma tabelitest? Miks talle märgiti reitinnguks 1099 (see on seal noormängija tinglikuks algkoefitsiendiks)? Miks ta sai 5 korda mustad ja 4 korda valged? Miks tal olid 2 korda järjest mustad? Ta ju võitis teist poissi, kellega kohta jagas, aga pandi järjestuses ikka sellest tahapoole. Kas see oli Sonneborn-Berger? Miks kohtade jagamisel ei võetud arvesse performance´it? On veel näiteks küsitud, kas maleföderatsiooni president võib partiisse sekkuda, kui märkab noorte meistrivõistlustel võimatut käiku? (Muidugi mitte, kui ta just parajasti kohtunik pole.)
Lembit