Juhtumeid Prantsusmaalt

Vaatleme täna mõningaid reeglite ja kohtunikutööga seotud juhtumeid, mida käsitleb Bulletin des Arbitres Federaux äsjane number.
Esimene. Oktoobris leidis Villandry lossis aset väike nelja osavõtjaga tugev turniir. Ometi ei saadud sealgi probleemideta läbi. Suurmeistrite Viktor Kortśnoi ja Laurent Fressinet´ kiirpartiiid lõppesid võrdselt ja vastavalt juhendile oli otsustavaks välk, kus aega 3 minutit partiile, millele iga käik lisas 2 sekundit. Parajasti oli laual järgmine seis:
Valged: Ke1, Ve3, Ef2 (3). Mustad: Kf4, Vd4, Ec4 ja f3 (4).
Kortśnoi teatas, et käib siin Va3 ja taotleb viiki, sest sama seis on laual juba 3. korda. Fressinet´le tuli see taotlus suure üllatudsena, sest tegemist oli ju välguga. Ilmselt asi lõpuks küll rahunes ja viik sai kirja. Küll aga näitas juhtum, et ka tipud ei tarvitse kõiki reegleid tunda.

9.2. Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda ... a) on tekkimas, kui ta kõigepealt kirjutab oma käigu partiiprotokolli ja teatab kohtunikule oma kavatsusest see käik teha.
Ei kiir- ega välkmale osas ole koodeksis juttu sellest, et artikkel 9 seal ei kehtiks. Kõik reeglid, mille kohta midagi öeldud pole, kehtivad kõigis mänguliikides. Niisiis võib ka nendes viiki taotleda nii kolmekordse kordumise tõttu kui 50 käigu reegli alusel. Partiiprotokolli välgus ei kirjutata, järelikult pole teda ka selleks vaja. Kohtunik peab taotlust kontrollima, kuidas, see on iseasi. Ideaalne oleks muidugi, kui meil oleks elektronlaud, mis kõik registreerib. Jääb vaid võimalus, et kohtunik on püüdnud käike kirjutada või 50 käigu reegli puhul vähemalt neid lugeda. Kui kohtunik pole nõude täitmises kindel, siis muidugi viiki fikseerida ei saa.

Teine. Samuti välkpartii. Valge ületab võiduseisus aja. Must ütleb: "Läbi!" ja seiskab kella. Kohtunik palub täpsustada, mis on läbi, ja must, kes polnud kella vaadanud, ütleb, et ta alistub. Kohtunik annab võidu valgele. Oli tal õigus?
Ilmselt küll. Tavamales on aeg läbi, kui nooleke langeb, kiir- ja välkmales aga alles siis, kui üks mängija sellest teada annab. Kohtunik siin noolekese langemist ei fikseeri ega sekku partiisse. Seega selles partiis polnud nooleke veel ametlikult langenud ja miski ei takistanud mustadel alistumast. Hea, et kohtunik palus mustal oma toimimist täpsustada.

Kolmas. Noortevõistlus tavalise ajakontrolliga 1 tund 30 minutit partiile ja 30 sekundit käigule. 23. käigul ütlevad valged: "Tuli ja matt!" Protokolli märgitakse 1:0 ja sellele kirjutatakse alla. Naaberlauast öeldakse nüüd, et matti polnud. Mustad kutsuvad kohtuniku ja see laseb partiid jätkata. Nüüd võidavad mustad ja allkirjad antakse hoopis tulemusele 0:1. Kas ikkagi pidi partiid jätkama? Kui jah, siis mis oleks saanud, kui valged oleksid vastu vaielnud? Kui aga ei, siis mis oleks saanud mustade vastuväidete korral?

Asjakohane artikkel on 8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi kui see on vale, jääb see kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Nagu siit näha, võis (aga tingimata ei pidanud) kohtunik jätta tulemuse fikseerimata ja otsustada teisiti. Ilmselt lähtus ta asjaolust, et matti ega alistumist polnud, tegemist oli kahe noore mängija arusaamatusega. Selle parandamiseks artikkel võimaluse annabki. Niisiis oli partii jätkumine normaalne. Muidugi pidi kohtunik õpetama naaberlaua mängijat, kuidas niisuguses olukorras edaspidi toimida: ära hakka ise tegutsema, vaid tee seda kohtuniku kaudu.
Kui valge oleks hakanud vastu vaidlema, oleks kohtunik võinud talt küsida, kas ta pani mati ja kas vastane alistus. On väga oluline, et kohtunik niisugustel juhtudel asja võimalikult põhjalikult seletaks, et noored mängijad ei tunneks, et keegi neile liiga teeb.
Lembit