Lahendust ei paista

Nagu arvata võis, ärgitas härra Kung -Ming Tongi eelmises kommentaaris vaadeldud artikkel rohkesti ettepanekuid, kuidas ikkagi suurmeisterlike viikidega toime tulla. Portaali toimetajad leiavad koguni, et sellist loomingulist energiat pole varem nähtud. Esmapilgul julgeksin küll öelda, et vaevalt siin midagi praktiliselt kasutatavat on, vähemalt mitte sel määral, et seda võiks lahenduseks pidada. Et mitte väga laiali valguda, piirdugem seekord vaid esimese tosina sõnavõtuga, enamus neist USA-st.

On neid, kes leiavad, et muuta pole vaja midagi. Sada aastat tagasi ju viikide üle ei kurdetud. Tingimata resultatiivse lõpptulemuse otsimine olevat mängu amerikaniseerimine, nii nagu on seda lisaajad korvpallis või spetsiaalsed mängutuurid pesapallis. Ei lõpe ka ameerika hoki kunagi viigiga ja jalgpall vaid haruharva. Ka neljakordne Malawi tśempion on samal arvamusel. Kõik viikidega võitlejad teevad ise viike. Pole vaja kaua püsinud reegleid muuta seepärast, et ise selles mängus küllalt osav ei olda. Ometi jäävad sellised konservatiivid ilmselt vähemusse.

Toetajaid on Sofia reeglil. Küllap suurmeistrite võistlustel ikka mõni kogenud kohtunik on, kes suudaks viikide õiguspärasust hinnata. Samal ajal peetakse 50 käigu piiri viigini jõudmiseks liiga kunstlikuks. On ühe hollandlase arvamus keelata viigipakkumine esimesel ajakontrollil, seejärel aga lubada seda 50., 60. jne. käigul, seega iga 10 käigu tagant.
Mis puutub eelmises kommentaaris mainitud jõulureeglisse, kus viigipakkumine jääks jõusse partii lõpuni (aga võib-olla ka ainult 5 või 10 käiguks, siis sel moel tekiksid kummalised partiid, millest pärast läbimängimisel aru ei saaks. Üks pool võib teha jämeda vea ainult selleks, et hiljem viigini jõuda. Oponent aga leiab, et viigipakkumine peaks ikkagi kehtima jääma. Ärgu siis pakkugu! Ühelgi muul alal ju viikileppimist pole. Algselt olevat ju viiki lepitud vaid siis, kui kummalgi poolel jäid lauale näiteks kuningas ja vanker.
Jõulureeglit on soovitatud teisendada nii: vastane võib viigi vastu võtta nii kaua, kui seis võib korduda (see tähendab, et pole olnud löömisi, etturikäike ning kadunud pole vangerdusõigus ega õigus mööda minnes lüüa). Nii ei saaks liiga riskantselt rünnakule minna, muidu õigus viiki vastu võtta kaob.
On neidki, kes lubaksid mustal juba enne partiid viiki pakkuda. Valge otsustaks viigi vastuvõtmise enne oma käiku. Järgmisena läheb viigipakkumise õigus valgele ja nii vaheldumisi. Koodeksiski oli ju alles hiljuti, et kaks korda järjest viiki pakkuda ei tohi.

Üks vietnami nimega Poolas elav maletaja jagab kõik mängijad agressiivse ja soliidse stiili vahel. Esimesi tulevat julgustada mängima, teisi aga ei tohiks samal ajal sundida oma stiili muutma. Kuna Bilbao punktijaotussüsteem (3-1-0) neile ei sobi, siis tuleks igal turniiril määrata paremusjärjestus kahte moodi: 1) "soliidselt" nagu praegu (punkte 1-0,5-0) ja 2) "agressiivselt", kus ka viikide eest punkte ei antaks. Kui kellelgi õnnestub mõlemal moel võita, on ta turniiril esimene, kui on erinevad võitjad, järgneks lisamatś. Nii jätkuks põnevust lõpuni.
Võiks jätta viigid üldse arvesse võtmata ja anda auhindu vaid võitude arvu järgi. Viike võiks vaja minna vaid kohtade jagamisel, kus kasulik oleks teha viik kõrgema reitinguga mängijaga.
Mängijate ergutamiseks riskantsele mängule on soovitatud ka punktiarvestussüsteemi, kus võit annaks 1, viik 0,5, aga 2 kaotust samuti 0,5 punkti. Kohtade jagamisel oleks esimeseks näitajaks võitude arv, teiseks aga viikide vähesus.

Itaaliast (autor ütleb, et pole matemaatik) on ettepanek anda viigi eest punkte sõltuvalt vastaste reitingute erinevusest. Viiginihe nõrgema mängija kasuks võiks olla kuni 0,3. See tähendab, et punkt võiks jaotuda küll 0,5:0,5, aga maksimaalselt ka 0,2:0,8. Mida suurem reitingute erinevus, seda suurem vahe. Kui reitingud on kõrgemad, peaks ka vahe suurenema. 1600:1610 pole sama, mis 2750:2760. Kui palju punkte nad viigi puhul saavad, peaksid mängijad teadma enne partii algust. Siis ei võta tugevam kergekäeliselt viiki vastu ega paku seda ka ise. Süsteem sobivat ka võitluslike partiide hindamiseks, sest tugevam ju ei võitnud ja nõrgem ei kaotanud.

On veel näiteks soovitus vähendada viigipakkumise eest 30 minutit mõtlemisaega.
Muide käib Austraalias praegu ringküsitlus kiirviikide teemal. Vastajaid on seni veel vähe.
67 % leiab, et praegused FIDE reeglid on küllalt head, 25 % peab õigeks Sofia reegleid,
8 % aga arvab, et enne 30. käiku ei tohiks lubada viiki leppida.
Lembit