Lugedes kongressi protokolle

FIDE 78. kongress peeti mullu novembris Antalyas. Kuivõrd ei seal ega ka paar nädalat varem Heraklionis peetud Euroopa Maleliidu peaassambleel ei osalenud ükski eestlane, siis vahetud muljed pole siiamaile jõudnud. Lõpuks ometi on FIDE kodulehele ilmunud ametlik protokoll, kust võib näha, millel oli peamine tähelepanu.
FIDE kongressid algavad komiteede ja komisjonide koosolekutega, nende materjalid kinnitab ja langetab vajalikud otsused täitevkomitee. Kui tegemist pole olümpiaaastaga ega tegemist millegi eriti tähtsaga (nagu 1999 ühinemine dopingukonventsioonidega), siis sellega asi piirdubki, muidu järgneb veel peaassamblee.

Täitevkomitee protokolli mahuks on sedapuhku 47 lk., millega igaüks saab ise tutvuda. Selle juurde peaksid kuuluma komisjonide ja komiteede materjalid, kahjuks on neist esialgu ainult loetelu, materjale endid aga pole, kuigi on võimalik, et need mõne aja möödudes siiski nähtavale ilmuvad. Siinkohal viide vaid mõnedele asjadele, mis võivad kohtunikele huvi pakkuda.
Tundub, et mingit mõju avaldas asjaolu, et kohal polnud ei reeglite komisjoni esimeest Gijssenit ega ka śveitsi süsteemi paarimise komitee esimeest Krauset.
Kurdetakse, et FIDE reeglite kogu Handbook jääb ajast maha, aga olukorra parandamiseks ka midagi konkreetset ette ei võeta.
Veel kurdetakse, et mitmel maal (USA, Saksamaa, Poola, India) on partii ajal arvutit kasutavad petised tõsiselt kahjustanud malemängu mainet ja peetakse vajalikuks tuua malekoodeksisse eriartikkel nende karistamiseks. Dresdenis on kavas vastavalt muuta ka eetikakoodeksit. Iisraelis väljatöötatud Junior-kompanii programm võimaldavat pettuse 99 %-se tõenäosusega
kindlaks teha, arvestades mängija senist mängu ja tema poolt tehtud käike. FIDE koostab nimekirja turniiridest, kuhu tuleb paigutada turvaväravad. Oli ka neid, kes leidsid, et see teema on ületähtsustatud ning eetikakomisjoni juht Rivello ütles, et ka 95 % tõenäosust ei tähenda veel pettust ning kohtunikud peavad alati kontrollima, kas tõepoolest on selle kohta reaalseid tõendeid.

Üsna palju oli juttu malekelladest. Seni on FIDE heaks kiitnud kolm kella: DGT 2000, DGT XL ja Silver, millst ainult DGT-l on ametliku kella staatuś. Praegu pole veel selge, mis saab 2010, kui DGT-ga sõlmitud ametlik leping lõpeb.
FIDE põhiliseks ajakontrolliks peeti 90 minutit partiile, millele pärast 40. käiku lisandub veel 40 minutit, lkusjuures juba algusest peale annab iga käik 30 lisasekundit. Ainult MM-matśidel peaks olema teistsugune kontroll.
Seoses olümpiaga vaieldi selle üle, mitu punkti võiks saada võistkond, kus on vaid 2 või 3 mängijat. Paarimisel peeti vajalikuks võimalikult säilitada kord juba väljakuulutatud paarid, kusjuures ainult president võib anda korralduse nende muutmiseks.
Kogu aeg on olnud häda olümpiale hilinevate võistkondadega. Avavoorudes pole nende täpne arv veel selge. Markkula rõhutas, et ühelgi spordialal ei saa võistelda võistkond, kes ei osale avatseremoonial. Ainult males on seni olnud teisiti. Peeti vajalikuks kehtestada saabumiseks kindel ajaline piir, kusjuures erandiks võivad olla vaid mingid erakoorralised force-majeur olukorrad. Otsustavaks võib ehk saada võistkonna osalemine kaptenite mängueelsel koosolekul. Kui seal pole, siis jääb võistkond olümpiast eemale.
Arutati ka kohtunikukategooriate andmist, näiteks seda, kas FIDE arbitri nimetuse saamiseks peab tingimata läbima ametliku kursuse. Otsustamine lükati edasi Dresdenisse.
Nii et nipet-näpet siit ja sealt, esmapilgul ei midagi eriti olulist. Ehk komiteede kunagi nähtavale ilmuvad protokollid muudavad arvamust.
Lembit