Plussid ja miinused

Hiljuti Tallinnas peetud veteranide Kerese-turniiril oli üks liidreist viimase vooru ajal närviline ja kõneles korduvalt sellest, kui ebasoodus on tema jaoks turniiril kasutatav paremusjärjestuse selgitamise süsteem. Nimelt nägi võistlusjuhend ette, et võrdse punktide arvu korral võetakse kõigepealt arvesse kohajagajate omavahel mängitud partii(d) ja kui see asja ei selgita (antud juhul oligi see olnud viik), otsustab Sonneborn-Bergeri süsteem. Selles teatavasti liidetakse kokku nende mängijate punktid, keda antud mängija on võitnud, ja pooled nende punktidest, kellega ta on viigistanud.
Häda oli selles, et too liider oli avavoorus võitnud meest, kes turniiri ilma mingi infota neli vooru enne lõppu pooleli jättis ega saanud siis loomulikult ka nendest voorudest mingit punktilisa. Niisiis oleks pidanud nagu eelise saama teine liider, kelle vastased olid peaaegu kõik ettenähtud partiid ära mänginud.

Tegelikult olid lood veidi teisiti. Kohtade jagamisest on teatavasti pikalt juttu FIDE turniirimääruste spetsiaalses lisas, kust siis iga võistluse korraldaja peaks endale sobiliku süsteemi leidma. Millist süsteemi kasutada, seda ette kirjutatud pole ning otsustab võistlusjuhend. Ei anna lisa ka süsteemide tähtsuse järjekorda. Küll aga ütleb mainitud lisa avapunkt selgelt ära, kuidas tuleb toimida mängimata partiidega.
Kohtade jagamise eesmärgil loetakse tulemus viigiks mängija enda vastu. Sel pole mõju voorujärgsete punktide summale ega Koya süsteemile. Nendes süsteemides loeb vaid tulemus.

Mida mängimata partii all mõelda, seda lisa praegune tekst täpselt ära ei ütle, küll oli see loetelu sulgudesse paigutatuna eelmises, 1998.a. redaktsioonis: võit mängijate paaritu arvu tõttu; võit või kaotus mitteilmumise tõttu; partiid ei toimunud, kuna mängija loobus turniirist või puudus mõned voorud. Niisiis ei arvestatud liidrile loobunud mängija arvel mitte 1 punkt, nagu sellel tegelikult turniiritabelis oli, vaid tervelt 3, sest 4 mängimata partiid lisasid igaüks veel pool punkti. Nii polnud liidri närvilisusel põhjust ja Berger tegigi tast turniiri võitja, kuigi auhinnad omavahelisel kokkuleppel dźentelmenlikult poolitati.

Veteranide turniiril jäi kahjuks veel mitmeid partiisid mängimata ja ka kõigi nende puhul läks kohtade määramisel kasutusele sama põhimõte. Nii pluss kui miinus andsid kohtade jagamisel arvestusse võrdselt pool punkti. Huvitaval kombel ei teadnud seda ükski mängijatest, kellega juttu tegin. Nende seas oli aga ka mitmeid litsenseeritud kohtunikke.

Äsjastel Eesti noorte meistrivõistlustel oli omavaheliste kohtumiste järel järgmiseks näitajaks Bergeri asemel kärbitud Buchholz ehk Brasiilia süsteem, mis tähendab mängija kõigi vastasmängijate punktide summat ilma kõige madalama tulemuseta. Kuivõrd ka Buchholzi polnud erandite hulgas mainitud, tuli siingi mängimata partiidega toimida samamoodi.
Kogu turniiri vältel jäi vaid üks noormees ühele partiile tulemata, kuid just see oleks äärepealt võinud otsustada pronksmedali saatuse, kuigi kumbki pretendent selles partiis ei mänginud. Igatahes olid kohtunikud eelnevalt juba vajalikud arvutused teinud. Turniiri viimane mäng lõppes prognoosituga võrreldes siiski teistmoodi ja seda arvutust vaja ei läinud.

Niisiis annavad pluss ja miinus mängijale küll kas 1 või 0 punkti ning viivad ta kas kõrgemasse või madalamasse punktigruppi, aga kui seal juba kohtade jaotamiseks läheb, siis on miinuse saanu oma punktigrupis praktiliselt esimene ja plussi saanu viimane. Oma mõte on asjal kindlasti. Plussi ja miinuse saanud pole ikka nagu samavõrdsed grupi teiste mängijatega.
Muidugi pole ükski süsteem puudusteta. Nii et kui loos viib su kokku vastasega, kes on sinust sedavõrd tugevam, et talle päris kindlasti kaotad, siis oleks nagu õigem üldse mitte kohale tulla: punkt jääb küll saamata, aga miinus tõstab su madalamas punktigrupis ettepoole. Ärge lugege aga siit mingil juhul välja, et ma pooldaksin partiile mitteilmumist. Pealegi poleks siis ju absoluutselt mingit võimalust punktilisa saada. Küll aga rõhutaksin seda, et reegleid on vaja lugeda ja rakendada, isegi siis kui neis mõni nüanss vaieldav tundub.
Lembit