Millal lõpeb partii?

Paaril viimasel päeval on Saksa Maleliidu kodulehel arutatud järgmist juhtumit:
Mängitakse ajakontrolliga, kus esimese 40 käigu tegemiseks on ette nähtud 2 tundi. Mõlemad on suures ajapuuduses, nii et viimase minutiga on kummalgi teha veel 15 käiku. Ka kohtunik on võimeline vaid mingiteks kriipdseldusteks. Pärast ühe noolekese langemist seiskab ta kella. Tema andmeil on tehtud vaid 39 käiku. Partii läbimängimine kinnitabki seda, lisaks aga selgub nüüd, et 36. käigul on tehtud määrustevastane käik. Mis siis nüüd saab?

Nentigem kõigepealt, et tegemist on üsna tõenäolise olukorraga praktikast, kusjuures aga päris ühese selgusega vastust on koodeksist raske välja lugeda. Ilmselt peaks RC siin oma sõna ütlema. Kui muidugi määrustevastane käik oleks olnud viimane, oleks asi olnud lihtne, kuna määrustevastase käiguga ükski partii lõppeda ei saa.
Esimene kirjale reageerija soovitas määrustevastasust lihtsalt eirata. Artikkel 7.4a ütleb, et kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik ..., tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist. Artikli 4.7 järgi aga mängija kaotab oma õiguse pretensiooni esitamiseks selle koodeksi artikli 4 rikkumise kohta vastasmängija poolt, kui ta on juba ise mingit malendit meelega puudutanud. Antud juhul aga mingit malendit mitte ainult ei puudutatud, vaid mängiti mitu käiku edasi. Matti ega patti, mis oleksid võinud partii lõpetada, ei olnud. Või on ajaületus siiski mati ja patiga võrdne? Niisiis ei mingit määrustevastasuse taotlust, partii kaotati ajaületusega.
Siinkohal söandaksin vahele öelda, et artikkel 4 käsitleb malendite puudutamist ja käigu tegemist, seetõttu pole selle tsiteerimine selles kontekstis kohane.
Need, kes pooldavad ajaületaja kaotust, rõhutavad, et partii oli kontrollimise alguseks juba läbi.
6.10: ... partii on kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Partii rekonstrueerimisel avastatud määrustevastane käik olevat kõrvalise tähtsusega. Oleks käigud olnud korralikult kirjutatud, oleks partii 39. käigul läbi saanud (aga siis oleks ju määrustevastane käik kohe avastatud!). Artiklid 6.2a ja 6.10 reguleerivad vaid käikude arvu, mitte nende määrustepärasust.

Põhiküsimus ongi, millal partii tegelikult lõppes. Oponendid, kes tagantjärele tähtsustavad määrustevastast käiku, leiavad, et kuni käikude rekonstrueerimine läbi polnud, ei saa ka partiid veel lõppenuks lugeda, sest käikude arv võis ju täis olla. Määrustevastase käigu avalikustamiseks ei pea tavapartiis tingimata olema mängija taotlust.
Kui kohtunik ei jjõua partiid piisavalt jälgida, nii et määrustevastane käik saab võimalikuks, ei tohi see ometi partii tulemust mõjutada. Partii kestab nii kaua, kuni tehakse kindlaks, kas noolekese langemine selle tõesti lõpetas. Nii kaua on taotluse esitamine määrustevastase käigu kohta võimalik ja sellega seoses tehtav ajakorrektiiv tähendab, et aeg poleks üle läinud.

Mõlema poole argumente on üsna huvitav jälgida. Aga minu enda seisukoht? Tsiteerin oma teksti "Kuidas õiendada vigu" (2004):
Võimatu käik ei kuulu üldreeglina parandamisele, kui see avastatakse pärast protokollide allakirjutamist. See on aga võimalik näiteks siis, kui partii lõpeb ajaületusega ja võimatu käik avastatakse partii kontrolliks läbimängimisel. Partiid ei saa siis veel lõppenuks lugeda.

Vaatasin ka, mida näitab mu varasemates aegadest pärit materjalikogu. Oli sealgi nii üht- kui teistpidi näiteid ja seisukohti. Geurt Gijssen on 2001 olnud minuga üsnagi samal arvamusel. Tõsi küll, 2004 ütleb ta: Kui mängija avastab partiis tehtud määrustevastase käigu alles pärast partii lõppu ja protokollide allakirjutamist, jääb partii tulemus kehtima, sest määrustevastast käiku ei avastatud partii ajal. Nii see kindlasti on, aga siin pole juttu ajaületusest ja partii läbimängimisest.
Kuid aastast 2005 leiame Chesscafest näite: Kontroll 40 käiku 2 tunniga. 37. käigul ületab valge aja, kuid teatab, et musta 32. käik oli määrustevastane. Sel juhul tuleb lauale panna seis enne musta 32. käiku ja anda valgele 2 lisaminutit. Aga see on ju päris meie juhtumi moodi.
Ja veel. Kehtib üldine põhimõte: See, mis juhtub malelaual (näiteks matt või määrustevastane käik), domineerib lauaväliste asjade (näiteks kella ja ajaületuse) üle.
Lembit