Prantslaste küsimusi välgust

Oktoobris tegin veidi juttu Prantsuse malekohtunike kord kvartalis ilmuvast ajakirjast Bulletin des Arbitres Federaux. Nüüd on selle järjekordne number, ühtekokku juba 116. taas nähtavale ilmunud.
Tavapäraselt vaatasin ka seekord kõigepealt seda, mida prantslased on küsinud oma viimastel detsembris peetud kohtunikueksamitel. Raskema astme eksamid eeldavad Prantsuse maleelu suunava reeglistiku põhjalikku tundmist ning ka mitmesuguste organisatsiooniliste asjadega ning tiitleid, reitinguid ja kasvõi auhindade jagamist puudutavate küsimustega võime prantslastele teadmiste poolest vist küll alla jääda, pealegi vajavad need pikki paljundatud materjale. Reeglite tundmise kohta käiv põhieksam UV1 peaks meist igaühele küll jõukohane olema. Meie eksamitele on Marek igatahes valinud raskemaid asju. Võite selles ise kohe veenduda.

Eksami sooritamiseks oli neil nagu tavaliselt aega 2 tundi, kusjuures kõik vastused tuli esitada koos põhjendustega. Eksamiküsimustik koosnes seekord viiest osast: 1) välkmale, 2) naiivsed küsimused, 3) kas tuleb sekkuda?, 4) noolekese langemine ja 5) kes võidab?

Välkmale osas olid järgmised küsimused:
1. Kas mängija võib lüüa vastase kuninga? - Ei. Kell tuleks seisma panna ja taotleda määrustevastase käigu fikseerimist (art. 1.2).
2. Kohtunik näeb, et mängija puudutab üht malendit, aga käib teisega. Vastane ei näe midagi. Kohtunik ei ütle midagi. Kas tal on õigus? - On küll. Kohtunik sekkub vaid ühe mängija taotlusel (art. B5).
3. Mängija hoiab kätt kellal, et aega võita. Kohtunik ei ütle midagi. Kas tal on õigus? - Ei ole. Kohtunik sekkugu, sest mängija ei tohi sõrme kellanupul hoida (art. 6.8b).
4. Kumbki pool on teinud 5 käiku. Mängijad ütlevad, et nende kell pole õigesti seatud. Mida teeb kohtunik sellise avalduse peale? - Ei midagi, sest tehtud on üle 3 käigu (art. B4). Ometi peaks sekkuma, kui asi segab turniiri normaalset kulgu, näiteks on 5 minuti asemel pandud 5 tundi (art. 13.2).
5. Mõlemad noolekesed on langenud. Mis on partii tulemus? - Viik (art. B9).
6. Valgete nooleke langeb, mustadel on aga laual ainult kuningas. Mis on partii tulemus? - Viik (art. 6.10).
7. Kas mängija võib taotleda käikude kordamisega viiki? - Võib küll, aga ilmselt võib kohtunik fikseerida viigi vaid erandjuhtudel.

Sageli on Prantsuse eksamil üheks osaks nn. naiivsed küsimused. Selles osas on kohtunikul vaja asju võimalikult lihtsalt selgeks teha neile, kes malereegleid halvasti tunnevad. Tavaliselt on nendeks nooremate vanuseklasside lapsed või ka lapsevanemad, kes on sellel juhul küsimuste võimalike esitajate rollis. Küsimused olid sedapuhku sellised:
1. Mis on patt?
2. Millal ei saa vangerdada?
3. Miks ei kirjutata partiid üles, kui on veel jäänud 3 minutit?
4. Kas võin pojale öelda, et ta on unustanud kella vajutamata?
5. Miks te keelate käigu üleskirjutamise enne selle tegemist laual? Tema treener käskis nii toimida?
Vastuseid ei hakka siinkohal tooma, küllap leiate need niisama hästi kui mina. Aga pool Prantsuse kohtunikueksamist peaks meil sel moel juba tehtud olema.
Lembit