neljapäev, 21. veebruar 2008

Mõtlemisajast ja hilinemistest

Peale male ja kabe pole vist mingeid muid spordialasid, kus mängule võib sedavõrd kaua hilineda. Nii on see koodeksis pikka aega olnud ja ajutised katsed võimaliku hilinemisaja kärpimiseks pole kuhugi välja viinud. Ometi sellised katsed jätkuvad. Chesscafe viimases kohtunikuveerus esitavad poolakad küsimusi selle kohta, kas ei võiks FIDE reitinguturniiridel karistada hilinejaid ka teisiti, kui koodeks seda ette näeb.


Esimene küsimus oli siiski mitte hilinemisaja vähendamise kohta, vaid hoopis, kas ei võiks korraldaja lubada hilineda ka üle tunni, tingimusel, et laual olev kell kogu aja käib. Seejuures võidakse ju välja jõuda kasvõi olukorrani, kus ühe kellal on partii alguses poolteist tundi, teisel aga ehk ainult pool minutit.
Koodeksis on peamine hilinemist reguleeriv artikkel 6.7:
Mängija, kes ilmub malelaua juurde rohkem kui tund pärast mängukorra ettenähtud algust, kaotab partii, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti.
Niisiis on selline võimalus võistlusjuhendi või ka ainult kohtuniku otsuse näol täiesti olemas. Mingil erandjuhul võib seda varianti ehk ka vaja olla.

Aga teine äärmus: kas võib korraldaja lugeda partii kaotatuks, kui mängijat pole vooru alguseks kohal ja ta hilineb kasvõi ainult pool minutit (!?)
Geurt Gijssen on seisukohal, et ka siin pakub väljapääsu toosama artikkel. Tolle ühe tunni võivat reeglitega (ju siis võistlusjuhendi või ehk ka reglemendiga) muuta 15 minutiks või kasvõi nulliks, peaasi, et nii seisaks reeglites ja mängijaid oleks sellest enne võistluse algust selgelt informeeritud.
Minu arvates on selle artikli tõlgendus Geurtil küll mõnevõrra meelevaldne. Selle järgi võiks otsustada vaid seda, mida teha siis, kui tund täis saab: kas fikseerida koodeksi järgi kaotus või seda oma sisemiste reeglite järgi veel mitte teha. (Peaaegu) tunnine hilinemine peaks selle artikli järgi olema lubatud.

See muidugi ei tähenda, et hilinemisaega ei peaks vähendama. Parem oleks seda teha üldiselt koodeksiga, mitte nii, et iga korraldaja kehtestaks selle suvaliselt. Arutasime seda küsimust viimaste noortevõistluste ajal (kus muide hilinemisi oli õnneks üsna vähe) Hendrik Oldega. Milline see õige määr peaks olema, seda me otsustada ei jõudnud, aga 15 minutit pidasime üheks võimaluseks. Ühest teisest allikast leidsingi seejärel, et reeglite komiteele (RC) ongi laekunud ettepanek minna järgmises koodeksis üle 15-minutilisele ooteajale. Aga muidugi on ettepanekust selle läbiminekuni pikk tee.

Uue koodeksi tegemise ajagraafik on selline: Parandus- ja täiendusettepanekuid võib teha kuni 15, aprillini. Ettepanekud ei pea lähtuma maleliitudelt, vaid neid võib teha igaüks. 15. maiks peaks RC alamkomitee valmis saama muudatuste projekti. RC peaks selle alusel uue dokumendi koostama 1. septembriks. Uus koodeks kinnitatakse Dresdeni olümpia ajal novembri keskel. Jõustub see tavapäraselt 1. juunil 2009.

Aga tagasi poolakate ettepanekute juurde. Esialgu tundub veidrana ettepanek, et võistluse korraldaja võiks hilinemiseks kulutatud aja kahekordistada. See tähendab, et kui hilined 15 minutit, ei kaota sa 15 minutit vaid tervelt 30.
Geurt peab samuti seda ettepanekut kahtlaseks ja liiga karmiks. Ta ei kujutavat selle kasutamist ette, kuigi tegelikult polegi see ehk koodeksi vastu.

Ja veel üks ettepanek: kasutada Fischeri kontrolli mitte ühe partii, vaid kogu turniiri jaoks. Välja näeks see nii, et kui turniiril mängitakse 9 vooru, siis saab mängija kõigiks partiideks kokku 9 tundi mõtlemisaega, millele lisanduks veel 30 minutit igaks partiiks (kui mingis voorus seda mängijat mingil põhjusel ei paarita, siis need minutid ei lisandu) ja 30 sekundit igaks käiguks. Partii lisaaeg antaks vaid resultatiivsete partiide ja võitluslike viikide eest (kohtunik otsustab!), et vältida ajakogumist "suurmeisterlike" viikide abil.
See ettepanek tundub esialgu kuuluvat ulme valdkonda. Geurt ütleb lihtsalt, et koodeks selliseid asju ei kata. Koodeks tegeleb vaid üksikute partiidega, mitte partiide seeriatega. Kui koodeks kõneleb mõtlemisajast, siis mõeldakse alati ühe partii mõtlemisaega.
Aga eks arvamust avaldada ja ettepanekuid teha või igaüks.
Lembit

Kommentaare ei ole: