Hispaanlaste eksamist

Hispaanias peetakse kohtunikueksamid samaaegselt üle riigi selleks kindlaksmääratud paikades ühesuguse tekstiga. Aega selle tegemiseks on kolm tundi. Eksam koosneb kolmest osast. I osas on 30 küsimust, kusjuures igaühele pakutakse välja 4 võimalikku valikvastust. Iga õige vastus annab 1/3 punkti (nii et kokku võib siit saada 10 punkti), iga vale vastus võtab 1/9 punkti maha, vastamata jäänud küsimus punktiseisu ei muuda. Viimane kord puudutasid 13 küsimust koodeksit, ülejäänutele vastamiseks pidi teadma turniirimäärusi, reitingu- ja tiitlimäärusi ning śveitsi süsteemis paarimist. Nende osa on küllalt suur (Prantsusmaal on nende kohta eri eksam).
II osas on 5 küsimust, mis puudutavad samuti kõiki mainitud valdkondi ning eeldavad lühikeste vastuste andmist. III osas on praktiline ülesanne śveitsi süsteemi paarimise kohta (proovisime seda Kilingi-Nõmme seminaril, tulemus oli enam-vähem positiivne) ning mõnevõrra kummaline, aga sugugi mitte tähtsusetu küsimus, milleks on turniiril kohtunik. Nii II kui ka III osa eest võib saada niisama palju punkte kui I osa eest.

Siinkohal tooksin ära malekoodeksi kohta esitatud küsimused. Nad võivad tunduda küllalt lihtsatena, liiati on ka vastusevariandid olemas. Aga arvestagem, et meie eksamist erinevalt ei või hispaanlased eksami ajal kasutada ei koodeksit ega mingeid muid abimaterjale ning kui kellelgi midagi keelatut avastatakse, on selleks aastaks eksami tegemine läbi. Asjade korrapärase käigu üle valvab kõigis eksamipaikades föderatsiooni ametlik esindaja.
Aga nüüd siis tänavused küsimused.

1. Vaidluse ajal oli mängija käest lahti lasknud muundumisväljale jõudnud etturi, ilma et oleks seda teise malendiga asendanud. Millal loetakse etturi muundumine lõpetatuks, kas siis kui ettur on laualt võetud ja teise malendiga asendatud või kui mängija käsi on etturi küljest ära võetud või kui kell on vajutatud? -
Art. 4.6d ütleb, et siis kui ettur on malelaualt eemaldatud ja mängija käsi vabastanud uue malendi pärast selle muundumisväljale asetamist. Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale jõudnud etturi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust asetada ettur teisele väljale.

2. Missuguseid käike võib mängija malelaual teha ilma neid partiiprotokolli märkimata? -
Mängija võib vastasmängija käigule vastata enne selle üleskirjutamist, kuid peab oma eelmise käigu üles kirjutama enne, kui teeb järgmise (art. 8.1).

3. Ühes partiis tekkinud vaidluse ajal kustus digitaalkella näit ja kadus kogu info. Partiid transleeriti. Millist infot võib pidada usaldatavaks? -
Kohtunik asendab kella ja tegutseb oma parema äranägemise järgi, määrates kindlaks, mis aegu peab uus kell näitama (art. 6.11). Kellanäitude taastamiseks võib kasutada transleerimisel saadud andmeid. Seda ei keela art. 6.15 (mängija ei saa esitada mingit taotlust, mis toetuks ainult sel moel esitatud infole) ja selleks pole vaja mängijate nõusolekut.

4. Mängija paneb ühe malendi oma partiiprotokolli ette, takistades niimoodi vastasel oma protokolli nägemist. On see ebakorrektne käitumine, mis peaks kaasa tooma karistuse? -
Art. 8.2 nõuab, et partiiprotokoll peaks olema kohtunikule (mitte aga vastasmängijale) kogu partii jooksul nähtav. Nii et kui mängija protokollis käike kinni ei kata, pole etteheideteks alust.

5. Millised nendest väidetest on õiged:
a) määrustevastase käigu eest karistatakse alati 2 minuti lisamisega vastasmängijale;
b) kui seis on selline, kus kumbki matti anda ei saa, lõpeb partii viigiga;
c) kui mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, ei saa sellele poole vangerdada;
d) partiiprotokoll on võistluste korraldajate omand ?
Ilmselt taheti selle küsimusega kontrollida kohtunikukandidaatide tähelepanelikkust. Esimesel hetkel tundus mulle endalegi, et kõik väited on tõesed. Lähemal vaatlusel aga ilmneb, et päris õige on vaid viimane (art. 8.3). Eelnenute puhul tuleks aga arvestada, et: a) kolmas määrustevastane käik toob kaotuse (art. 7.4b), b) tingimuseks on, et selle seisu tekitanud käik oleks olnud määrustepärane (art. 5.2) ja c) ei saa ainult sellel käigul, aga edaspidi võib jälle (art. 4.4b).

6. Mängija taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu. Kohtunik kontrollib ja leiab, et taotlus pole õige. Taotlejal on kellale jäänud 5 ja vastasmängijal 2 minutit. Mida teeb kohtunik? -
Kui vastane nõustub viigiga, on partii kohe läbi ega ole vaja kontrollida. Kui kontrollimisel selgub, et taotlus pole õige, reguleerib kohtunik kelli, lisades 3 minutit vastasmängija allesjäänud ajale, taotlejal allesjäänud aega aga poole võrra vähendades. Seega on siis ajad 2,5 ja 5 minutit (art. 9.5)

7. Kas mängija võib pakkuda viiki selgelt halvemas seisus? -
Art. 9 seda ei keela, pealegi on selgelt halvem seis mõneti ebamäärane mõiste. Ettepanek on korrektne, kui on art. 9.1 nõuetest kinni peetud ja pakkumine ka partiiprotokolli märgitud. Küll aga võib sellisel toimimisel saada kahjustatud male maine ja nii toimija peab arvestama, et ta võib saada hoiatuse.

8. Mängija on käigul. Viigi saamiseks kutsub ta kohtuniku ja näitab, et viimase 50 käiguga pole kumbki mängija käinud etturiga ega ühtki malendit löönud. Mis nüüd? -
Kohtunik kontrollib partiiprotokolle ja kui taotlus on õige, loeb partii viigiks. Sel juhul pole vaja enam järgmist käiku protokolli kirjutada (art. 9.3b).

9. Tavapartii. Viimane käik, mis laualt etturi hävitas, oli 63. ... Vxb2. Pärast paljusid käike lõppmängus V - V + R jõuti seisuni Valged: Kh1, Vg1 (2). Mustad: Kf2, Vb1, Re1 (3).
Valgete juht teatab kavatsusest käia 113. Vg8 ja taotleb viiki 50 käigu reegli alusel. Kui oleksid kohtunik, milline oleks otsus? /See oli üks eksami II osa küsimusi/
Minu arust valge veidi kiirustab. Art. 9.3 nõuab viigiks, et kumbki mängija oleks teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäigu ja ühegi löömiseta. Kuivõrd esimene käik pärast löömist oli valgete 64. käik, siis saab nõutav käikude arv täis alles siis, kui ka must on teinud oma 113. käigu.

10. Kas mingil rahvusvahelisel turniiril võib mängija saada võidu eest 2 punkti, viigi eest aga mustadega 1,5 ja valgetega 1 punkti? -
Vastavalt art. 11 on see võimalik. Artikkel toob küll ära traditsioonilise punktijaotuse, aga selle algul seisab: kui eelnevalt pole teisiti teatatud ...

11. Ühel mängijal on jäänud alla 2 minuti ja ta leiab, et sellest partii lõpetamiseks ei piisa. Ta seiskab kellad ja palub kohtunikul fikseerida viik. Mis saab, kui kohtunik oma otsuse edasi lükkab? -
Vastavalt art. 10.2 jätkub partii kohtuniku kontrolli all. See, kas vastasmängijale täiendavalt 2 minutit juurde anda, sõltub kohtunikust ja sellest, kuivõrd põhjendatuks ta taotlust peab.

12. Partiis on ajakontrolliks 20 minutit kummalegi. 3. käigul informeerib valgete juht kohtunikku, et vastasmängija kuningas ja lipp seisavad valesti. Mis nüüd? -
Art. B4 järgi võib kiirmales sellise taotluse esitada 3 esimese käigu jooksul. Art. 7.1a järgi tuleb partii tühistada ja mängida uus.

13. Milline neist väidetest on kiirpartiis õige:
a) ajaga võidu taotlemiseks tuleb seisata kellad;
b) kohtunik võib sekkuda, kui näeb, et mängija puudutab üht malendit ja käib teisega;
c) määrustevastane käik on sooritatud, kui kell on vajutatud;
d) määrustevastane käik on sooritatud, kui malend on käest lahti lastud.
Täiesti ma siin hispaanlastest aru ei saanud. Minu arust on õiged väited a (art. B8 järgi) ja c (art. B6 järgi). Kohtunik partiissse sekkuda ei tohi (art. B5) ja c õigsus välistab sama d kohta.

14. Välkturniiril näeb kohtunik, kuidas mustade juht puudutab üht malendit, aga samal ajal ka seda, et valge kuningas on tules. Kuidas ta toimib, kui must taotleb võitu? -
Ilmselt annab ta võidupunkti mustale. Valge on teinud määrustevastase käigu ja mustal on õigus taotluse esitamiseks kuni oma käigu tegemiseni.
Lembit