Mõnest käitumisprobleemist

Chesscafe augustiveerus puudutatakse ka mitmeid küsimusi seoses mängijate käitumisega.
Juba oma kommentaaris 25.VI Viimaseid pudemeid juuniveerust tegin juttu ühest itaallasest, kelle arvates kohtunikud peaksid hakkama kontrollima, kas mängijail pole kusagile peidetud elektroonikaseadmeid või muud keelatut, ning vajaduse korral kutsuma endale abiks politseinikud.
Viimases Chesscafe veerus tuleb ta sama asja juurde tagasi. Ta leiab, et suurtel võistlustel peab ikka petmiskahtluste puhul kohtuniku kutsuma. Kui mängija keeldub oma taske tühjendamast, peaks kohtunik ka politsei abita partii kaotatuks lugema. Kohtunikud otsustavad siis, kas politsei kutsumine on õigustatud. Mängija ei või petmiskahtluse puhul koostööst kohtunikega keelduda.
Geurti arvates näib ettepanek küll mõistlikuna, kuid ega asi nii lihtne ole. Mida peaks kohtunik tegema siis, kui ta ainult arvab, et mängija peidab midagi? Kehaline läbiotsimine kindlasti ei sobi. Eks Dresdenis RC arutab. Vaevalt siin ideaalset lahendust ongi.

Brasiiliast küsitakse, kas kohtunik peaks piirama mängijate liikumist mängukohas. Kas näiteks mängija võiks partiid soovi korral ka vastase selja tagant vaadata?
Artikli 12.5 järgi ei tohi käigul olev mängija kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Muid piiranguid pole. Niisiis liikuda võib, liiati kui vastane parajasti käigul on. Geurti arvates on vastasmängija selja taga seismine siiski midagi muud, sest see võib ju teist mängijat häirida.
Nii et vajadusel võib kohtunik siin oma tegevusele kinnitust leida artiklist 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.

Liibanonlasele on ühes ajakirjas silme ette jäänud pilt, kus üks suurmeister enne partiid mängulaua taga turniiribülletääni uurib. Olgu selle tegevusega enne partiid kuidas tahes (miks ka mitte?), aga sageli jagavad korraldajad turniirimaterjale päris vooru ajal (muide tegi seda täna ka kabe EM peakohtunik). Loomulik, et mõned mängijad siis neisse ka pilgu sisse heidavad. Jällegi asi, mis võib vastase keskendumist häirida.
Muidugi on see tähelepanek õige. Võib ju vaadata kasvõi seda, kuidas vastane eelmises voorus mängis. Seepärast peaks bülletäänid kätte andma alles pärast partii lõppu. Ega seegi malepropaganda seisukohalt kena pole, kui kusagil lehes ilmub pilt mängijast, kes partii ajal tegeleb hoopis lugemisega.

Küsimus Iraanist: Kas mängijad võivad endale mängulaua juurde süüa ja juua tuua ning seda seal ka tarbida?
Mingit keeldu reglitega kehtestatud pole. Muidugi peaks siingi arvestama, et sel moel ei segataks vastast ega ühtki teist mängijat. Kui kohtunik leiab, et tegemist on segamisega, peab mängija sööma ja jooma kusagil mujal. Geurt väidab, et joomine pole kunagi probleemiks olnud, söömine on. Ise mäletan küll üht meeskonnavõistlust, kus tänu ülihoolitsevatele kaptenitele tekkis laudadele nii palju joogipudeleid, et olin sunnitud piirama nende arvu: mitte rohkem kui üks pudel mängija kohta.
Lembit