Küsimusi Indiast

Kõigile Chesscafessse esitatavatele küsimustele malekoodeksist vastust ei leia, vaid tuleb kasutada ka teisi dokumente.
Paar Iraanist saadetud küsimust puudutavad kapteni tegevust meeskonnavõistlustel. Mängija võib seal teatavasti kapteniga konsulteerida ka viigi vastuvõtmise üle. Kas kapten võib vaadata seisu, seda siis analüüsida ja siis otsustada? Neil ütlevat kapten sel juhul alati: "Las ma vaatan seisu."
Koodeksi art. 12.2a ütleb aga selgelt: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual. Sellest lähtudes ei või ka kapten mängijale seisu kohta nõu anda.
Turniirimääruste art. 15b järgi peab kapten piirduma ainult lühikese informatsiooniga, mis põhineb üksnes matśi käiku puudutavatel asjaoludel. Ta ei või anda mängijale infot laual oleva seisu kohta ega küsida selle kohta nõu ka teistelt.
Geurt teeb ilmselt põhimõtteliselt õigesti, kui ta keelab kaptenil partii juurde minemast, kui mängija on kaptenilt nõu küsinud. Tema nõuanne võib põhineda mitte partii, vaid ainult matśi seisul. Muidugi võib kapten olla kogu seda partiid jälginud ja teab täpselt, milline seis parajasti on. Nii et minu arvates sellest keelust suurt kasu pole ja see võib jääda küllalt formaalseks.

Kui tuleb nii toimida, siis muutub õigupoolest mõttetuks sama mehe teine küsimus, et kui mängijal on vähe aega (kasvõi pool minutit), kas ta võib siis kellad seisata ja kapteniga viigi üle nõu pidada, sel moel aga endale täiendavat mõtlemisaega saada.
Malekell pole küll enam selline püha lehm nagu aastakümneid tagasi, kui selle seiskamine tõi peaaegu automaatselt kaotuse (nagu nüüd mobiili helisemine), kuid meelevaldselt sellega ümber käia ikkagi ei saa. Nagu ütleb koodeksi art. 6.13, võib kella seisata ainult kohtunikult abi otsimiseks. Ka siis peab selleks olema küllaldane põhjus. Muidu järgneb karistus vastavalt art. 13.4 toodud loetelule. Niisiis antud juhul ei mingit kellade seiskamist.

Üks kellade seiskamise kohta esitatud küsimusi puudutab välkpartiid. Nimelt mida teha juhul, kui kellade seiskaja arvab, et ta pani mati või sattus patti, tegelikult aga see nii polnud. Mida peab tegema kohtunik, kui vastasmängija talle selle kohta kaebuse esitab?
RC esimehe arvates on põhjuseta kella seiskaja karistamise kohta raske anda mingeid üldjuhendeid. Nii on siin kohtuniku käed tegutsemiseks küllalt vabad, lähtudes juba mainitud artiklist 6.13d. Loomulikult kehtib see mitte ainult välgu, vaid kõigi mänguliikide kohta, karistused aga ei saa olla ühesugused. Välgus ei välistaks ma ka kaotuse panemist (kuigi mitte tingimata), pikemate kontrollide puhul ilmselt mitte.
Lembit