Kuidas jagada kohti?

Kohtade jagamine on males pikka aega probleemiks olnud. Kindlat süsteemi pole ja iga võistluse korraldaja toimib oma suva järgi. FIDE turniirimäärustel on küll pikk kohtade jagamist käsitlev osa, kuid seal loetletakse vaid mitmesuguseid variante ega anta mingeid selgeid soovitusi. Mängijatel, korraldajatel, sponsoritel ja pealtvaatajatel on erinevad arvamused. Ega selline segadus hea ole. Keeruliseks teeb males asja seegi, et partii võib lõppeda viigiga ning kuivõrd valgetega mäng annab teatud eelise, peaks mängima kaks partiid.

USA-s lõid kired lõkkele seoses nende viimaste naiste meistrivõistluste järelmatśiga, millest olen isegi mitmel korral juttu teinud. Nende võistluste peakorraldaja Tom Braunlich on asja tõsiselt kätte võtnud ning teinud ulatusliku küsitluse nii mängijate kui ka korraldajate ja kohtunike seas. Tulemuseks on üsna huvipakkuv artikkel Playoff Theory, mille uurimisele kulutasin pool päeva. Selles on üsna põhjalikult ja vist ka erapooletult käsitletud iga võimaliku süsteemi plusse ja miinuseid ning jõutud lõpuks ka omapoolsetele ettepanekutele. Siinkohal vast ainult neist ettepanekutest.

Kõigepealt leiab Braunlich, et pole midagi halba selles, kui ainuvõitjat välja ei selgitatagi. Kui on tegemist mingite meistrivõistlustega, siis võivad ju mõlemad (või kõik) võitjad olla kaastśempionid.
Loomulikult on aga ka juhtumeid, kus ainuvõitjat on tingimata vaja, saab see siis maailmameistriks või pääseb võistluste järgmisse etappi või nõuavad selle selgitamist sponsorid. Siis tuleb see ikkagi selgitada, meetod selleks peab aga olema varakult avalikustatud.

Kui aega on piisavalt, mängitakse täispikk playoff, kus ajakontroll on selline või peaaegu selline kui oli turniiril endal. Mängima peaks kaks partiid. Kui nendest ei piisa, peaks asja kordama (jälle kaks partiid) või siis üle minema ühele allpool toodud meetoditest. Ilmselt nõuab selline mängimine turniirile lisapäeva. On võimalik ka see, et playoff lükatakse edasi ja mängitakse kasvõi mitu kuudhiljem seoses mingi teise võistlusega.
Kui playoff´i jaoks on olemas vaid mingi teatud aeg (ideaalselt peaks olema 2-5 tundi, minimaalselt aga 1 tund), siis on kaks võimalust lühendatud playoff´i mängimiseks:

1. Kiir- või välkmale playoff´id. Need on kahepartiilised seeriad varem teatatud kontrolliga. Malekellad peaksid töötama ajaviivitusmooduse põhimõttel. See tähendab, et igal käigul saab mängija juurde (vähemalt) 3 sekundit, mida koguda ei saa ja mis tuleb antud käigul ära kasutada (vt. koodeksi 6.2b). Kui 1. seeriaga võitja ei selgu, järgneb 2. jne. Võimalik, et algul on ajakontroll pikem, hiljem lühem. Viimane playoff´i partii tuleb paigutada olemasoleva ajavaru lõppu ning kasutada seal armageddon´i välku või äkksurma seeriaid. (Olen siiani pidanud neid sünonüümideks, ameeriklastel on siin vahe sees.)
Tüüpilises armageddon´i välkpartiis saab valge 6 minutit (+ 3 sekundit käigule), must 4 minutit (+ sama 3 sekundit). Mustale piisab siin viigist.
Tüüpilises äkksurma partiis on kummalgi 5 minutit (+ 3 sekundit käigule). viigi puhul järgneb kohe 2. partii vahetatud värvidega ja nii kuni lõpuni.

2. Kahepartiiline äkksurm. Kogu olemasolev aeg kasutatakse sel puhul ära kaheks partiiks. Valged määratakse loosiga. Kui 1. partii on resultatiivne, siis on asi läbi. Kui partii läheb viiki, siis mängitakse 2. partii sama värviga. Siin piisab mustal viigist.
1. partiiks kasutatakse 50 % olemasolevast ajast, 10 % läheb vaheajaks, 40 % aga teisele partiile. Korraldaja võib neid proportsioone ka muuta. Aeg jagatakse võrdselt (ikka + 3 sekundit käigule ajaviivitusmoodusega). Näiteks kui aega on 3 tundi, siis mängitakse 1. partii 45-minutilise kontrolliga (+ 3 sek.) ja pärast 18-minutilist vaheaega 2. partii 36-minutilise kontrolliga (+ 3 sek.).
Kui on üle kahe jagaja, võiks kasutada kahe parema selgitamiseks kõigepealt mingit matemaatilist kohajagamissüsteemi. Kui aga on aega, võib mängida ringsüsteemis kiir- või välkturniiri, selgitades vajadusel ka järgmised kohad.
Kui playoff´ideks üldse aega pole, kasutatakse võitja selgitamiseks matemaatilisi süsteeme. Vastav kord tuleb eelnevalt teatada. Soovitatavad meetodid leiab turniirimäärustest.
Taolised paindlikud juhendid tuleks lisada reeglitesse. On muidugi asju, mida veel katsetama peab. Hinnangut anda ei söanda, aga oma mõte neis on. Igatahes FIDE reeglite komiteel peaks tööd olema, kui ta selle asja ette võtab.
Saatsin täna sünnipäevaõnnitluse Geurt Gijssenile ja avaldasin lootust, et vähemalt koodeks peaks tänavu hea tulema.
Lembit