Üsna lihtsaid probleeme

Geurt Gijsseni Chesscafe veerg ilmus täna nähtavale juba varahommikul. Suurt avastust sealt ei leia, aga ikkagi on hea, kui RC esimehelt mõnele asjale kinnituse saab.
Kõigepealt on üks India maletaja teinud juttu käigu tegemisest. Lugu ise on selline: Mustad on laua juurest lahkunud. Sel ajal mängib valge Oxh6, võtab aga siis selle käigu tagasi ja käib hoopis Ld2. Üks kohtunik näeb seda eemalt ja informeerib peakohtunikku. Vahepeal tuleb must laua juurde tagasi ega tea juhtunust midagi. Enne kui must käib, jõuab laua juurde peakohtunik, kes laseb ikkagi lüüa Oxh6 ja teeb valgele hoiatuse. See on loomulik. Aga mis siis, kui must oleks vahepeal jõudnud käigu teha?

Art. 4.3c ütleb, mida teha: ... kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual üht kumbagi värvi malendit, siis peab ta lööma vastasmängija malendi oma malendiga.
Art. 13.1 lisab: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks.
Valged ei piirdunud malendi puudutamisega, vaid tegid koguni käigu. Kui käik on määrustepärane, siis seda tagasi võtta ei saa. Kui kohtunik asja näeb, siis peab ta sekkuma ja nõudma Oxh6 mängimist isegi sel juhul, kui must oleks vahepeal jõudnud käia.
Aga mis siis, kui ükski kohtunik poleks juhtunud asja nägema, vastav info oleks aga tulnud naaberlaudade mängijatelt?
Teised mängijad ei omaks antud juhul suuremat tähtsust kui mingid pealtvaatajad. Ka nemad peavad pöörduma kohtuniku poole ja see peab siis püüdma kindlaks teha, mis siis ikkagi tegelikult juhtus. Kui saab selgeks, et käik võeti tagasi, tuleb panna seda tegema. Kui aga ikkagi selget tõendust pole, on kohtunikul muidugi targem sekkumisest hoiduda.

Mõned küsimused on selles veerus ka malekellade kasutamise kohta.
Liibanoni mängija kurdab, et art. 6.5 on mõneti ebamäärane: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid. Aga kes see käivitaja ikkagi on, kas valgete või mustadega mängija või hoopis kohtunik?
Geurti arvates on väga hea, et RC asja ebamääraseks jättis. Olukorrad on erinevad ning asi sõltub paljuski sellest, kui palju on mängijaid ja kohtunikke. Tähtis on, et kõik partiid algaksid samal ajal. Üheminutiline kõikumine on muidugi võimalik. On selge, et kui tegemist on matśiga või väheste mängijatega turniiriga, teeb seda kohtunik ise.
Tavaliselt ütleb kohtunik turniiridel, et mustad käigustaksid valgete kella. Seejärel teeb ta turniirisaalis ringi ja kontrollib, kas ikka kellad käigustati, ning kui musti kohal pole, teeb seda kohtunik. Kui kohtunik käigustab, peab ta veenduma, et kell tõesti käima hakkas.

Liibanonlane tõstatab ka küsimuse, kus peaks kohtunik seisma, kui ta kella käima paneb. Kas võiks eestpoolt käivitamine segada mängijate keskendumist? Nagu Geurt, ei mäleta ka mina, et keegi oleks sellise kaebuse esitanud. Eks me enamasti seisa ikka nii, et kella numbrilaud oleks hästi näha. Geurt olevat aga Sotśi GP turniiril nimme proovinud kelli tagantpoolt käigustada ja leiab, et ka sealt on kellade käimine nähtav. Nii et ehk ongi siis tagantpoolt käigustamine eelistatavam.

Üks USA maletaja väidab aga, et on korduvalt näinud, kuidas mõni mängija vajutab kella löödud vastasmalendiga. See aga võivat seda malendit vigastada (aga võib-olla rohkem hoopis kella?).
Art. 6.8b ütleb, et mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi oma käigu. Kas siit võib välja lugeda, et malendiga kella vajutada ei tohi?
Vaevalt seda sageli juhtub, kui siis vaid ajapuuduses aja võitmiseks, kui see malend on just laualt löödud. Geurti arvates pole sellisele ühekordsele vajutusele mõtet reageerida, kui aga samasugune käitumine kordub, on kohtuniku sekkumine põhjendatud.
Lembit