Mis kohtunikel viga?

Sport den za dnjom avaldas Peterburi mehe Aleksandr Kentleri kirjutuse Aga kes on kohtunikud?. Vaatame, millega siis rahul ei olda ja kuivõrd põhjendatud on väited.
Alustatakse sellest, et jalgpallis võidaksid alati omad, kui poleks inimkonna vaenlasi - kohtunikke. Küsimus olevat vaid selles, kas nende vead osteti ära vastaste poolt või on kõiges süüdi nn. inimtegur. Males peaksid kohtunikud aga vaateväljast üldse välja jääma, sest keda huvitab keegi, kes paneb vaid nupud lauale ja kellad käima, seejärel aga hakkab monotoonselt mööda turniirisaali jalutama.

Alati on kõige paremateks kohtunikeks peetud neid, keda kogu võistluse jooksul kuulda ega näha pole, kes aga ometi suudavad õigeaegselt iga määrusterikkumise ära hoida. Eeskujuks tuuakse sealne kohtunik Aleksandr Neimark, kellega minulgi oli võimalus mõned korrad koos tegutseda.
Kahjuks püüdvat kohtunikud end viimasel ajal end üha rohkem nähtavaks teha ja silma paista, muutes endale soodsalt ka aastate jooksul läbiproovitud turniirireegleid. Mis puutub kohtuniku enesetähtsustamisse, siis ei oska ma siin hinnangut anda, kuna olen juba kümmekond aastat suurtelt võistlustelt eemal olnud, reeglite muudatused ei tulene teatavasti aga põrmugi kohtunikest.

Negatiivse näitena tuuakse peakohtunik Leongi tegutsemine Dresdeni olümpial ja tema ebaviisakas käitumine MM Kostenjukiga, kui see liiga vara, aga ometi seisu kolmekordse kordumise tõttu viiki leppis. Mainimata ei jää ka Tkatśovi juhtum Calcuttas, millest meiegi äsja juttu tegime. Autor ütleb, et kui meenutada kõiki, keda on turniiridel vahelduva eduga äratatud, siis olevat ebamugav unetuse all kannatavate mängijate ees.

Seejärel aga tullakse FIDE Presidendinõukogus vastuvõetud koodeksiartikli 6.6 ehk nulltolerantsi põhimõtte juurde. Näiliselt olevat see mängijate distsiplineerimiseks, tegelikult aga on tegemist mängijatevastase dokumendiga, mille ohvriteks olevat eelmiselgi nädalal langenud suurmeistreid nii Venemaa meistrivõistlustel kui ka naiste võistkondlikul MM-l.
Selle artikli nõrgad kohad on üldteada. Mängija, kes loodab täita mingit normi või oma reitingut tõsta, võib pettuda, kui vastane kohale ei tule. Plusspunkt tuleb, aga kvalifikatsiooniarvesse see ei lähe. Karistatakse mitte hilinejat, vaid õigeaegselt tulijat.
Harjumatu toit võib sundida mängijat enne turniirisaali minekut tualetist läbi minema sundida. Kui sel ajal kõlab gong, siis võib ta sinna jäädagi.

Kui mängida turniiri õhtul pärast tööd, siis võidakse sind tööl kinni pidada, aga ka transporti ei saa usaldada. Kui see varem tähendas, et partiile jääb lihtsalt vähem aega, siis nüüd läheb turniiri normaalne käik lihtsalt aia taha.
Ka klausel, et konkreetsele turniirile võib määrata mingi hilinemisaja, ei rahusta. Vaevalt keegi juhendi koostamisel mängijatele mõtleb, alati on lihtsam viidata FIDE reeglitele. Kohtunikelgi kergem, kui neile jääb vähem partiisid (?).
Autor arvab, et need, kes partii tulemuses juba eelnevalt kokku leppinud, tulevad ikka õigel ajal kohale. Kas aga hilinejad mängida saavad, sõltub vaid kohtuniku inimlikkusest. Üks võib lubada mehe laua taha, teine mitte.

Mulle tuttava IA Deueliga olevat autor eelmisel päeval meenutanud Peterburi kõrgkoolide võistlusi. Neid on mängitud pühapäeviti. Mängijate paigutus laudadele algab kell 11. Hilinejad asendatakse varumängijatega. Esindajad varitsevad tänaval, kas ikka kõik tulevad. Riietehoius pikk järjekord. Seni aitas laua taha istumisel võlusõnast: "Ta on riietehoius." Aga nüüd?
On halb, kui tulemus sõltub mitte mängijast, vaid teenindajast. Art. 13.2 ütleb: Kohtunik toimib võistluste huvides. Alati see aga ei õnnestu.
Nii et peaaegu mitte midagi uut. Kohtunike kõrval oleneb palju korraldajatest ja muidugi reeglitest.

Mõned Kentleri artiklit kommenteerinud leidsid, et kohtunikke pole enam vajagi. Seisu kolmekordse kordumise ja 50 käigu reegliga tulevad ka arvutid toime. Ära tulevat keelata koodeksi absurdsed täiendused (=parandused). Reegleid kirjutatavat mitte mängijatele, vaid maleametnike ja -kohtunike mugavuse pärast. Järgmisse koodeksisse tuleb ehk ka: Koristaja toimib võistluste huvides. Positiivselt märgiti, et Poolas on edaspidigi lubatud 15 minutit hilineda (nagu meilgi).
Lembit