Mitu punkti võitjale?

Ühel Saksa internetilehel on paaril viimasel nädalal jälle arutatud, kas peaks ikkagi punktide arvestamise süsteemi muutma. Võimalus selleks on ju endiselt olemas, sest koodeksi artikkel 11 muutis ju ainult pealkirja (Tulemuste arvestamisest said punktid), sisu jäi aga täielikult endiseks: Kui eelnevalt pole teisiti teatatud, saab partii võitnud või mänguta võitnud mängija ühe punkti (1), partii kaotanud või mänguta kaotanud mängija punkte ei saa (o) ja partii viigistanud mängija saab pool punkti (1/2).

Ootusepäraselt on arvamused erinevad. Kõige sagedasem alternatiivvariant on 3 - 1 - 0, mis suurendab resultatiivsete partiide osatähtsust ja muudab viigile mängimise ebasoodsamaks. Sellest on sõnavõtjad ka lähtunud. Teistel aladel viikilepppimist ei tunta. Aga males on viiki täiesti normaalseks tulemuseks peetud.
On muidugi turniire, kus viike on tavalisest rohkem. Ühel Schläfrig-Holsteini turniiril (9 vooru śveitsi, keskmine reiting 1950) olevat kaks mängijat teinud kõik viigid, enamikul ülejäänutest olnud vähemalt 6 viiki.

Diskussiooni käigus on välja tuldud mitmete uute ettepanekutega, millest osa ei saa küll päris tõsiselt võtta. Nii on noorteturniiridel soovitatud anda 1 punkt juba partii alustamise, 2 punkti viigi ja 3 võidu eest. Sel juhul oleks efekt aga ju sootuks vastupidine ja viikide tähtsus hoopis suureneks. Poolt punkti on pakutud ka korraliku kirjutamise eest.
Ühes kirjas on soovitatud järgmist hinneteskaalat: kaotus enne 30. käiku 0 punkti, kaotus vähemalt 30 käiguga ja viik enne 30. käiku 1 punkt, viik vähemalt 30 käiguga ja võit enne 30. käiku 2 punkti, võit vähemalt 30 käiguga 3 punkti. Veel kõrgemalt olevat vaja hinnata aga selliseid võite, kus vastane pole teinud ühtki ilmset viga.
Niisiis anna 29. käigul alla ja võtad vastaselt 1 punkti vähemaks? Või mida peaks mustadega mängiv suurmeister käima pärast käike 1. f4 e6 2. g4? Tahab ju temagi 3 punkti saada.

On mõtteid, et viigid valgete ja mustadega pole erineva väärtusega. Eriti tuleks hinnata viiki endast tunduvalt tugevama mängijaga.
On soovitatud śveitsi turniiri viimases voorus anda võidu eest 2 punkti, viigi eest 1.
Kui viiki on lepitud nii, et esimese ajakontrollini oli jäänud veel üle 40 minuti, siis tuleks mängida vahetatud värvidega kiirpartii ja võtta arvesse hoopis selle tulemus.

Aga on viikidega võitlemiseks teistsuguseidki meetodeid. Toodi näide 1100 osavõtjaga Prantsuse noorte meistrivõistlustest. Vastasele otseselt viiki pakkuda ei tohtinud, asi pidi käima peakohtuniku kaudu. Muidu võis saada 0 : 0. Kohtunik olevat lubanud viiki leppida vaid blokeeritud või tehniliselt selgetes seisudes. Nii lükanud ta ühes voorus 14 taotlusest pooled tagasi.
Viiki ei tohtinud leppida suurmeistrid ka Bilbaos. Aga kas Radjabov ja Topalov pidid vankrilõppmängus tõepoolest üksikute kuningateni mängima? Vaevalt seda huvitav vaadata oli?
Sakslased küsivad, kas viiki leppimise keelamine on FIDE reeglitega kooskõlas.
On küll, artikkel 9.1a ütleb ju nüüd: Võistluse reeglid võivad ette näha, et mängijad ei tohi leppida viiki enne kindlaksmääratud käikude arvu või ei tohi seda üldse kohtuniku loata.

3 punkti reegelgi pole kindlasti ideaalne. Näiteks toodi 2-ringiline ringsüsteemis turniir, kus kaks meest selle asemel, et mõlemas partiis viiki leppida, lepivad kokku, et kumbki võidab korra ja seega saab kumbki mitte 2, vaid 3 punkti. See oleks ebaõiglane teiste mängijate suhtes.
3 punkti reeglit kasutati ka Berliini firmade turniiril. 9 vooru śveitsi järel tekkis aga olukord, et 3 esimest polnudki omavahel mänginud. Nii võib tekkida tulemuste moonutamine.

Sakslastel on käimas ringküsitlus, kas võidu eest peaks ikka 3 punkti andma. Praegune seis on selline: 27 % arvates tuleks seda teha nii śveitsi kui ringsüsteemis, 7 % arvates ainult ringsüsteemis, 4 % arvates ainult śveitsi süsteemis. Seevastu leiab tervelt 62 %, et pikka aega kasutatud praeguńe süsteem on parem.
Arvame seda meiegi, kuni pole tõestatud mingi teise süsteemi eeliseid.

Täna 90 aastat tagasi sündis Kira Zvorõkina. Kolmekordne NSVL tśempion, kaks korda võitnud olümpial, kord ka Bõkovaga MM-matśi mänginud. Rahvusvaheline arbiter aastast 1977. Viis aastat hiljem tegutsesime koos Minski rahvusvahelisel turniiril. Palju õnne!
Lembit