Reeglites oli ka nii

Ühel Inglise leheküljel arutati eelmisel nädalal, milline on olnud või on FIDE kõige huvitavam (või lõbustavam? - amusing) reegel. Tundub, et selleks peeti omal ajal välkmales käibel olnud matistamispotentsiaali reeglit. Kui 10 aastat tagasi keegi laskis välgus üksiku kuningaga aja üle, vastasel oli aga laual kaks ratsut, kirjutati tabelisse viik. Sest ka eesti keeles 1997 ilmunud Male reeglitest loeme:

C4: Ajaga võitmiseks peab mängijal olema matistamispotentsiaal. Selle all mõistetakse niisuguseid jõude, millega saab määrustepäraselt luua, kas või kooperatiivmati abil, niisuguse seisu, kus käigul olev vastasmängija ei saa vältida ühekäigulist matti. Seega ei ole kaks ratsut ja kuningas üksiku kuninga vastu küllaldased, vanker ja kuningas ratsu ja kuninga vastu aga on küllaldased.

Kas on selge? Olin isegi RC komitee istungil Jerevanis 1996, kus see reegel paika pandi, kuigi ega seal asjadesse süveneda jõudnud. Kui välgu juurde jõuti, oli tavaliselt igasugune ajalimiit juba ammu otsas. See reegel püsis vaid neli aastat, siis sellest loobuti, sest matipotentsiaali arusaadavalt defineerida ei suudetud. Välkpartii ise võis võtta vaid 9 minutit, seejärel aga võis minna päevi selle kindlakstegemiseks, kes ikkagi võitis. Kas on võimalik luua seis, kus matt on paratamatu. Ikkagi olevat olnud kohtunikke, kes seisu valesti viigiks lugesid.

Nüüdse arutelu käigus toodi näiteks seis, kus aja ületamise hetkeks oli valgel laual veel pool komplekti nuppe, mustal aga ainult ratsu. Selgub, et 22 käiguga oli konstrueeritav seis, kus valge matti vältida ei saa. Teises seisus oli valgel oda, mustal neli algseisus olevat etturit. Selgub, et siin kulub niisama palju käike, et odaga matti panna. Sama reeglit olevat mitmel pool kasutatud ka kiirturniiridel, muidugi eeldades, et enne turniiri teatati välkmale reeglite kehtivusest.
Praegune reegel on märksa lihtsam ja annab ajaületaja vastasele hõlpsamalt võidu. Kuigi USa-s olevat praegugi kehtimas reegel, et üksik ratsu või oda ei too ajavõitu.

Muidugi pole see ainus reegel, mida males on korrigeeritud. Art. 3.7e ütleb nüüd, et ettur tuleb sama käigu osana samal väljal asendada etturi värvi uue lipu, vankri, oda või ratsuga. Varem sõna uue sellest lausest puudus. Siis oli juhtumeid, kus õnnestus matt konstrueerida nii, et võeti juba laual olev malend ja muudeti ettur selleks.
Üks näide kolleeg Stewart Reubenilt. Valged: Ka5, Vb6, Oc5, Ec6 ja d7 (5). Mustad: Ka7 (1).
Kuidas panna 1 käiguga matti? 1. d8V (!?), kusjuures d8 paneme selle vankri, mis seisab b6.

Või võtame praeguse veidi kohmaka vangerdusreegli 3.8a2: See on kuninga ja ühe sama värvi vankri käik piki mängija esimest rida, ... Kerese Malekooli 1947. a. väljaades toodud Malemängu määrused seavad tingimuseks vaid selle, et kuningas ja vanker oleksid algseisus ega oleks partiis veel ühtki käiku teinud (pluss keelud tulesolemise või tullesattumise kohta). Nii oli siis võimalus muundada üks ettur e8 vankriks ja kuna see veel liikunud polnud, siis teha vangerdus piki e-liini (pärast vangerdust oleks kuningas olnud e3 ja vanker e2).

Koodeksi art. 3.9 ütleb nüüd, et kuningas on tules, kui ta on vastasmängija ühe või mitme malendi rünnaku all. Võtan aga riiulilt FIDE 1984. a. koodeksi. Selle art. 9.1 ütleb, et kuningas on tules, kui välja, kus ta asub, ründavad üks või kaks vastasmängija malendit. Järelikult ühe või kahe malendi tules kuningas seista ei võinud, kolme malendi rünnaku all aga küll.

Seda näidete rida võib tunduvalt pikendada. Inglased ei jõudnud näiteks ühisele arvamusele, kas kunagi on koodeks lubanud mingi malendi muuta ka teist värvi malendiks. Vaevalt küll selliseid võimalusi palju kasutati, aga vähemalt võimalus selleks oli olemas. Aastate jooksul on koodeks vabanenud paljudest erinevat tõlgendust võimaldavatest sätetest, aga päris valmis ei saa ta vist kunagi.
Lembit