Selle kommentaariga jõuab meie ajaveeb kolmandasse toimimisaastasse. Kõik teemad näivad end olevat ammu ära ammendanud. Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kui õnnestus avastada veel üks sakslaste veebileht schachmatt.de, millele varem polnud sattunud. Sellel oli ka üsna ulatuslik rubriik Regelkunde. Lähem tutvumine näitas küll, et huvitavat oli seal üpris napilt, sest suurel osal selle kasutajatest näis veel käikudega raskusi olevat.
Üks augustis arutletud teemadest oli, mida teha, kui mehed mängivad kiirpartiid, mõlemal on ajad üle, aga mäng käib ikka edasi. Kas kohtunik peaks sekkuma või võib see partii ohtu seada kogu turniiri ajakava? Keegi IM olevat öelnud, et üks neist võib ju mati panna ja siis loeb matt. Küllap siis loekski, aga esialgu ju veel matti pole. Arutlejad olid jätnud kahe silma vahele, et koodeksi muutmisel tehti vastavatesse artiklitesse oluline korrektiiv ja tsiteerisid rahumeeli vana väljaannet.
Kuni siis keegi avastas, et uus A4d ütleb: Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud, kuid ta võib seda teha, kui mõlemad noolekesed on langenud. ... Kui mõlemad noolekesed on langenud ..., loeb kohtunik partii viigiks. See asi on siis selge. Kehvem kohtuniku jaoks on, kui ei tehta välja ainult ühe noolekese langemisest (minu 23. VIII Millal lõpeb partii?).
Teisal tõstatati küsimus viigi taotlemise võimalusest välkmales. Valgel oli jäänud 30, mustal ainult 10 sekundit. Mustal oli aga lipp valge vankri vastu (muid nuppe parasjagu veel) ja võimalus igavest tuld anda. Kas must saaks viiki taotleda?
Igavesest tulest ei räägi reeglid midagi. Partiiprotokolle pole, nii et seisu kolmekordset kordumist tõestada ei saa. Kas peaks käima noolekese langemiseni kuninga ja lipuga edasi-tagasi või võib kohtunik musta taotlusel öelda, et seis on näiteks 6 korda kordunud, ja fikseerida viigi.
Põhimõtteliselt on ju välguski seisukordused olemas. Ehk võiks nendega toimida nii: Mängija seiskab kellad ja kutsub kohtuniku viigi fikseerimiseks. See lükkab taotluse tagasi, sest mängija ei saa selle õigsust tõestada, lisades vastasmängijale ka koodeksiga ettenähtud lisaminutid. Kohtunik jääb aga laua juurde ja fikseerib viigi, kui seis ikka veel kordub. Partiiprotokolli ju välgus nõuda ei saa.
Aga loomulikult saab nii toimida vaid üpris lihtsates seisudes. Kui aga mingisugunegi kõrvalekaldumine võimalik on, pole ka kohtunikulgi midagi teha.
Õnnitlusmeili saatsin Grazi. Ma ei tea, kes on praegu staaźikaim malejuht. Kurt Jungwirth juhib Austria Maleliitu igatahes juba 38 aastat. Tema pärast ongi nende peakontor mitte Viinis, vaid Grazis. Pikka aega oli ta ka Euroopa Maleliidu eesotsas. Mul on praegugi laual austerlaste maleajakirja Schach-Aktiv 1991. a. novembrinumber, mille kaanele Kurt on kirjutanud Willkommen in Europa! Siis taastati Berliinis Eesti liikmestaatus FIDE-s ja võei meid ka Euroopa liitu. Rohkem oli mul Kurtiga suhtlemist 1997, kui korrigeerisime Euroopa noorte ja juunioride meistrivõistluste aegunud juhendit ning ta Tallinnas käis, et korraldajate ja esindajate vahelisi peamiselt majutamisest tungitud probleeme lahendada. Äsja sai ta 80, aga jätkab ikkagi aktiivset tegutsemist.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar