Kolleeg rääkis juhtumi hiljutiselt välkturniirilt. Musta kellal kukkus nooleke. Valge juhtis sellele musta tähelepanu, aga kelli seisma ei pannud. Selleks ajaks, kui kohtunik laua juurde jõudis, oli ka teine nooleke langenud. Kui must sellele osutas, fikseeris kohtunik viigi. Valge vastuväited ei aidanud. Oli nii õige?
Kiir- ja välkmale omapära (kui pole küllaldast järelevalvet, s. t. välgus iga laua jaoks omaette kohtunikku) on selles, et aeg ei loeta lõppenuks noolekese kukkumisega, vaid sellest teadaandmisega. Ka partiid võimalikult jälgiv kohtunik asjade käiku ei sekku. Selle, mida oleks valge pidanud antud juhul tegema, on koodeksi art. A4d2 selgelt kirja pandud:
Võidu taotlemiseks vastasmängija ajaületuse tõttu peab mängija seiskama mõlemad kellad ja pöörduma kohtuniku poole. Et taotlus oleks edukas, peab taotleja nooleke olema langemata ja vastasmängija nooleke langenud, kui kellad seisatakse.
Valge seda kahjuks ei teinud, mistõttu kohtuniku tegevus vastab art. A4d3:
Kui mõlemad noolekesed on langenud, ... loeb kohtunik partii viigiks.
Üks asjaolu siiski veel. Ülalpool oli öeldud, et valge juhtis musta tähelepanu kukkunud noolekesele. Tavaliselt sellest piisab, et must ennast võidetuks tunnistaks ning asi laheneks üldse ilma kohtuniku sekkumiseta. On võimalik, et antud juhul ei pannud must vastasmängija avaldust noolekese langemise kohta lihtsalt tähele, kuigi tõenäolisem on, et must püüdis valge reeglitest kõrvalekaldumist enda huvides ära kasutada. Sel juhul on kindlasti musta käitumine ebasportlik.
Kui kohtunik oleks laua juures olnud, oleks ta võinud ajaületuse fikseerida ka sel juhul, kui otseselt tema poole ei pöördutud (s. t. fikseerima mitte noolekese langemise enda, vaid selle, et üks pool sellest vastasmängijale teatas). Kohtunik oleks võinud ka sellises 1 : 1 olukorras, kus üks mees räägib üht, teine aga sootuks vastupidist, võtta arvesse kellegi partiid jälginud usaldatava ja neutraalse pealtvaataja arvamust. Kui aga ka sellist pealtvatajat ei olnud, siis pole kohtunikul tõepoolest midagi muud teha, kui nentida mõlema noolekese langemist ja fikseerida siis vastavalt art. A4d3 viik. Ning seda ka siis, kui südamepõhjas tunneb, et küllap see musta aeg ikka kõigepealt üle läks, sest muidu poleks ju valge probleemi tõstatanud.
Niisiis aja ületamisel ikka kell seisma!
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar