Kuninga löömisest

Ajuti kerkib ikka ja jälle küsimus sellest, mis juhtub siis, kui kuningas lüüakse. Ise käsitlesime seda vist viimati 19.XII Juhtum välkpartiis. Vaevalt sellega tava- või kiirmales kuigivõrd tegemist on, välkmales aga küll. Tegelikult tundub ju, et asjad on reeglitega selgelt paika pandud:
1.2 ... Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud...
7.4a Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik, kaasa arvatud vastasmängija kuninga löömine või muundamisnõuete mittetäitmine,tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust...
B3c (välkmales) Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu.

Niisiis ei lisanud tsiteeritud lause paigutamine artiklisse 1.2 midagi uut. Kuninga löömine on määrustevastane käik nagu iga teinegi ning tava- ja kiirmales võib eksida 3 korral, välkmales on aga kohe kõik läbi. Juhul kui igal laual omaette kohtunikku pole (küllaldane järelevalve).
Aga mitte juhuslikult pole viimasel kümnekonnal päeval vaidlused arenenud just Saksa maletajate seas. Nimelt on Saksa Maleliit lisanud koodeksile omapoolseid tõlgendusi ja neist ühe järgi ei loeta kaotajaks mitte seda mängijat, kes kuninga lööb, vaid hoopis selle vastast. Tõsi küll, võitjat hoiatatakse, et tema teguviis pole kooskõlas tolle FIDE 1.2 reegliga. Milline mõju sel hoiatusel on, ei tea (kas saab näiteks hoiatatu järgmisel korral ise kaotuse?).
Tõetera sakslaste reeglis tõepoolest on. Eelmisel käigul on ju vastasmängija teinud kuninga tulle asetamisega või tulle jätmisega määrustevastase käigu ning nüüd on kuninga löömine nagu taotluseks teise poole eksimuse fikseerimise ja võidupunkti saamise kohta. Nagu just eelmises kommentaaris juttu oli, ei tarvitse tegevused vahel 100 %-liselt reeglitele vastata, kui nende eesmärk selge on.

Mis puutub aga Saksa ML tõlgendusse, siis on see FIDE reeglitega ilmses vastuolus. Koodeksi sissejuhatus ütleb aga, et föderatsioonid võivad rakendada detailsemaid reegleid ainult siis, kui need pole mingil moel vastuolus FIDE malekoodeksiga.
Ega sakslaste diskussioonis midagi uut esile kerkinudki. Oli neid, kes leidsid, et FIDE võiks aktsepteerida kuninga löömist võidutaotlusena. Kui näiteks valge kaotusseisus, kus tal vaid mõned sekundid kellal aega jäänud, igaks juhuks kuninga tulle jätab ning must selle provokatsiooni ohvriks langeb ja kuninga ära lööb, kas peab siis valge võitjaks kuulutama? Õige oleks muidugi reegleid täpselt järgida, öelda vastasele, et tema kuningas on tules ja kui ta nõus pole, siis kutsutugu kohtunik.
Ka siis kui ma käigu ära teen ja ütlen: "Seis on 3 korda kordunud, seepärast on viik", läheb ju partii edasi. Seis võis ju küll kordunud olla, aga taotlushetk oli vale. Kuigi koodeksist võib ka teistsuguseid näiteid leida. Kui ma olen juba kella vajutanud ja siis vastasele viiki pakun, pole see ka päris õige, aga vastane võib ikkagi otsustada, kas võtab viigi vastu või mitte. Kuninga löömise halb külg on veel see, et nii kaob laualt võimalikult vajalik tõestusmaterjal. Võib-olla ei seisnud kuningat f8-l löönud lipp näiteks mitte väljal d6, vaid hoopis e6.

Kuna sakslased näivad segaduses olevat ja soovitavad iga turniiri algul öelda, missugused reeglid parasjagu kehtivad, siis eemalt vaadates tundub, et nad võiksid asja lihtsustamise huvides oma tõlgendusest loobuda. FIDE niikuinii enne koodeksi järgmise redaktsiooni tulekut midagi muuta ei saaks.Kõige parem on aga, kui reeglitest võimalikult täpselt kinni peetakse.
Lembit