Juhtumeid Kanadast

Viimased minutid Edmontoni turniiril. Üks mees teeb määrustevastase käigu, mida kumbki mängija ei märka. Küll näeb seda üks pealtvaataja. Seejärel kutsutakse kohtunik. See võtab mehelt 2 minutit aega vähemaks ja sunnib teda käima puudutatud malendiga. Kui mängija ütleb, et ka vastane ei märganud ju määrustevastasust, ei päästa see teda karistusest. Võrdne seis läheb kaotsi. Nüüd uurib mees Chesscafest, kas talle ikkagi liiga ei tehtud.

Eeldades, et tegemist on tavamalega, leiame kohtuniku tegevuseks täpsed eeskirjad koodeksi artiklist 7.4. Kuna igaühel on võimalik seda lugeda ja tekst on pikk, ei hakka ma seda siinkohal tsiteerima. Selles artiklis pole juttu sellest, kes peab vea avastama või selle kohta taotluse esitama, öeldakse vaid: kui leitakse. Järelikult pidi kohtunik antud juhul ettenähtud meetmed kasutusele võtma. Aga tähelepanelikul lugemisel märkasite ehk isegi, et üks asi oli küll vale. Eksijalt võttis kohtunik 2 minutit ära, too artikkel aga näeb ette, et kohtunik annnab hoopis vastasmängijale 2 minutit juurde (kui tegemist oli 1. või 2. määrustevastasusega).

Pealtvaataja käitumine on omaette küsimus. Art. 13.7a uues redaktsioonis on selgelt öeldud: Kui keegi märkab määrustevastasust, võib ta informeerida ainult kohtunikku. See ei tähenda, et teisiti käitumise puhul pealtvaataja pöördumist ei arvestataks. Geurti vastuses näib küll näpuviga olevat. Nimelt kirjutab ta, et kui pealtvaataja tuleb otse mängijatele ütlema, et tehti määrustevastasus, siis tuleb vastav mängija saalist välja saata. Siis oleks ju väga raske seda partiid jätkata. Küllap ikka eemaldame pealtvaataja, mõlemat mängijat on meil veel vaja.

Teine juhtum on Calgary turniirilt. Üks naismängija ei teadnud, kuidas 50 käigu reegli alusel viiki taotleda. Kohtunik pani siis kellad seisma ja hakkas seletama. Vastasmängija oli pärast partiid pahane, sest kohtunik poleks tohtinud teist mängijat aidata. Kohtunik leidis vabanduseks, et märkas käikude valesti kirjutamist ja seetõttu võis ta kellad seisma panna. Mängija arvates oli kirjutamata käike teisteski partiides ja seal kelli ei seisatud. Kus õigus?
Muidugi peavad mängijad reegleid tundma, aga sageli on olukordi, kus nad detailides kindlad pole. Ometi leiab Geurt, et pole mingit põhjust, miks ei võiks mängijatele reegleid seletada. Geurti arvates poleks neid tulnud küll seletada vastase juuresolekul, vaid leida selleks mingi muu koht. Olen temaga aga samal arvamusel, et kelli poleks sellepärast küll vaja olnud seisma panna. Ei selgu tekstist seegi, kes parajasti käigul oli. Laua taga tuleb ilmselt millegi küsimine kohtunikult arvesse vaid siis, kui ise käigul oled ja su kell käib.

Nädalavahetuse veetsin Nõmme sügise kabeturniiril. Muidu polnud midagi, aga kolmele viimasele lauale olid lollikindlate Saitekite asemel pandud hiinlaste Quanqid. Kahe päevaga ma muude asjade kõrvalt neid selgeks ei saanud. Esmamulje järgi Easydega umbes samast klassist, seletused aga hieroglüüfidega. Õnneks oli oskajaid.
Maletajatele pole viimane kuu küll lõbus olnud. Alles lahkusid Michel Zdankevitch ja Elmar Sakkov, homme tuleb aga minna Otto Lahi matustele.
Lembit