Veel üks viik

Segased viigijuhtumid viimases Chesscafes ei piirdu eelmises kommentaaris toodutega. Ehk suudame süveneda ka järgmisesse, ühe ameeriklase poolt toodusse.
Ajakontrolliks oli selles partiis 1:15 ja 5 sekundit käigule. Mõlemal olid kellale jäänud viimased sekundid, välgutati. Korduvalt anti siit-sealt tuld. Võimalik, et mingi seis oli juba 5 korda laual olnud. Valge ütles: "3 korda", must aga jätkas mängu. Siis laskis must aja üle ja ütles: "Olgu siis pealegi 3 korda:" Ka valge oli asjaga päri ja viik saigi kirja. Nagu näha, olid mehed siingi viisakad ja leplikud nagu eelmiselgi korral. Partiiprotokolle enam muidugi ei peetud, küll aga jälgisid partiid nii kohtunik kui mitmed mängijad. Kui valged olid öelnud: "3 korda", tõstis üks pealt vaatav mängija kolm sõrme üles ja saatis kohtunikule küsiva pilgu, kuid ei öelnud midagi.

Arutlus käis siis selle üle, kas peaks arvestama mängija taotlust, kui tal pole partiiprotokolli ja kella ta ei seiska, samal ajal on taotlus täiesti õige. Või kui taotlus oleks olnud korrektne ja nooleke oleks kukkunud pärast taotluse esitamist, kas oleks mängija siis partii kaotanud? Või oleks viigiseisus ajavõitu taotlenud must kaotanud, kui tema nooleke oleks langenud? 3 sõrme üles tõstnud mängijast pealtvaataja oli aga pahane seepärast, et sai kohtunikult noomituse, kuigi ta midagi ei öelnud ega sekkunud kuidagiviisi partiisse.

Püüame siis otsida küsimustele vastuseid, kasutades ka Geurti poolt kirjapandut.
Võtmeks on seejuures koodeksi art. 9.2, mis räägib sellest, kuidas seisu kordumisel viik fikseeritakse. Selle punkti a rakendada ei saa, sest selle järgi peaks käigu kõigepealt protokolli kirjutama, aga protokolli ju ei peetud. Kui aga seis tõepoolest oli 5(?) korda kordunud, siis sobib art. 9.2b: Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda ... on just tekkinud ja viiki taotlev mängija on käigul.
Kohtuniku käitumist peab Geurt kummaliseks. Ju siis ei pidanud kohtunik ütlust "3 korda" ametlikuks taotluseks. Selgem oleks kindlasti olnud, kui kohtuniku poole pöördudes oleks öeldud: "Kohtunik, seis kordub kolm korda". Kui kohtunik seetõttu tõepoolest niisugust taotlust ei arvestanud, siis ei saanud ta partiid ka pärast noolekese langemist viigiks lugeda. Erand oleks võinud olla vaid juhul, kui laual olevast seisust poleks matini jõudmine mingil moel võimalik olnud (art. 9.6).

Kummaline oli ka, et viiki pakuti pärast noolekese langemist, vastasmängija nõustus sellega, juuresolev kohtunik aga asjasse ei sekkunud. Eelmises kommentaaris toodud Hollandi näites poleks kohtunik oma nina vahele pistma pidanud, sest tegemist oli kiirpartiiga. Siin käis aga tavapartii. Art. 6.8 järgi pidi kohtunik fikseerima noolekese langemise ja lugema partii sellega lõppenuks (Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse).
Kas kohtunik pidi źestikuleerinud pealtvaatajast mängijat kuidagiviisi karistama või mitte, peaks jääma tema enda otsustada. Ega sellised źestid turniiril korra säilitamise seisukohalt kasu küll too.

Sakus peeti täna Hans Tomsoni juubeliturniiri kiirmales. Tabelitipp oli hästi tasavägine, nii et ka juhendis toodud kolm täiendavat näitajat võitjat ei selgitanud. Kuivõrd erilist huvi lisapartiide mängimise vastu ei paistnud kummalgi poolel olevat, ei jäänud mul muud üle, kui lasta võitjatel karikate jaotamiseks loosi võtta (loomulikult lugesime mõlemad ühtviisi võitjateks ja rahalist auhinda sai ju jagada).
Kohtunik hoidub kiirpartiidesse sekkumast. Nii lasksin mängijatel endil oma probleemidega toime tulla, kui minu poole otseselt ei pöördutud. Art. A4c ütleb: Siiski sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundamine pole lõpetatud. Partiide vahel liikudes nägin, et ühel laual oli kaks valget kuningat. Kust see teine sinna saanud oli, ei teadnud. Kuigi toodud tsitaat selleks otseselt luba ei anna, otsustasin siiski sekkuda. Selgus, et ettur oli tahetud muundada lipuks, aga teist lippu käepärast polnud. Võeti siis juba lõppenud naaberlaua partiist kuningas (miks küll mitte lipp?). Ümberpööratud vanker oleks muidugi jäänud vankriks, aga kahe kuningaga vist ikka mängida ei saa. Igatahes vahetasin kuninga nüüd lipu vastu. Ehk käis mu tegevus siiski mõiste alla "etturi muundamine pole lõpetatud"?
Lembit