Veidi käiguloenduritest

Käiguloenduritest sai viimati juttu tehtud vist kevadel (29. V Käiguloendurist ja muustki).
Uus koodeks on jätnud loendurite kasutamise suhtes püsima mõneti ebamäärase olukorra. Ühelt poolt on olemas RC 2006. a. otsus loendurite keelamise kohta, mida keegi pole muutnud, aga mida paljud ei tea. Teisalt on aga koodeksi tekstis (mis on kõigile näha) kahes kohas (6.10b, 6.13) juttu käiguloenduri käikude korrigeerimisest. Järelikult on nad ikkagi lubatud.
Loendurite hädad on eelkõige seotud segadustega, mida nad võivad tekitada: tegelikult laual tehtud käikude arvu nad ju ei tea, vaid teavad ainult kellavajutuste arvu, mis võib aga olla nii suurem kui väiksem tegelikust. Nii et tugineda neile ei saa ja seepärast olen ise nad täiesti kõrvale jätnud.

Hiljuti tekkis arutlus käiguloenduritega seotud probleemide üle koguni kahel Saksa leheküljel. Juttu on jällegi vastuoludest FIDE reeglites. Art. 6.14 järgi võib mängija saalis ringi vaadata ja kasvõi demostratsioonilaudadelt endale infot hankida, kui ta aga ise midagi info saamiseks ette võtab, on see keelatud. Erinevatel turniiridel võivad olla erinevad tingimused, küll aga ei tohiks erinevaid tingimusi olla samal turniiril. Selle artikli järgi oleks info avaldamine normaalne. Kui kell aga pidevalt infot ei näita, ei tohi mängija ka kuhugi vajutada, et see nähtav oleks.
Kui mängija küsib tualetist tulles, kui palju tal veel aega on, on see keelatud, kui ta sama loeks aga mingilt suurelt tahvlilt, oleks kõik korras. Kunagi, kui veel partiisid käsitsi demonstreeriti, olid iga demonstratsioonlaua all suurelt kirjas, kui palju käike kumbki teinud on. Ajapuuduses tavaliselt küll loobusime käikude arvu näitamisest.

Fischeri kontrolliga mängides teab iga mängija vähemalt seda, et tal iga käiguga 30 sekundit saada on, kui lisasekundeid pole ja mängija protokolli kirjutamise järele jätnud on, viibib ta täielikus teadmatuses.
Muide kas Garde-kell näitab pidevalt käikude arvu nii, et kuhugi vajutada polegi vaja? Pole sellega kokku puutunud. Kas võib siis kella tüübist sõltuda, kas mängija näeb käikude arvu või mitte? Analoogkelladelt seda ju niikuinii ei näe.
Muidugi näib käikude arvu teadasaamine paljuski ülespuhutud probleemina. Mitmed sakslasedki kirjutavad, et enamasti on vastasmängijad varmalt valmis oma partiiprotokolli kasutada andma või piisab ka ühest laua teisele poolele heidetavast pilgust. Kui vastane siiski oma protokolli peidab, pole midagi teha. Partiiprotokoll peab olema nähtav ainult kohtunikule.

Sakslased tulid muide välja mõttega, kas ei võiks kohtunikuabiline (iga 5 minuti järel?) liikuda laudade vahel ja seejärel käikude arvu ja mõtlemisajad suurele tahvlile kirjutada. Loomulikult ei saa ükski taotlus ainult nendele arvudele tugineda. Või nähtagu ette, et mängija võib kohtunikult käikude arvu küsida. Meenutatakse, et nelja aasta pärast kehtib juba uus koodeksiredaktsioon ja praegu on paras aeg sellesse ettepanekuid teha.
Niisiis: loendurid on lubatud, aga nende näitudele loota ei saa. Käikude arvu määrab ikkagi ainult notatsioon. Kell võib näidata vaid seda, kas aeg on otsas või mitte, mitte aga seda, kas selleks perioodiks vajalikud käigud on tehtud või mitte.
Vaevalt, et sakslaste diskussioonid andsid meile loendurite kohta midagi uut praktiliselt kasutatavat.
Lembit