Kuidas toimida?

Veel paarist mängijate probleemist seoses viimases Chesscafes avaldatuga. Üks hispaanlane tõstatab küsimuse, mis saab siis, kui mängija partii (pigem küll: turniiri) ajal haigestub. A-l on oma haiguse kohta arstitõend. Kas võiks nüüd kõigepealt kohtuniku vahendusel oma vastasele B-le viiki pakkuda ja kas võiks niisugune tulemus olla seaduslik, ilma et partiid üldse mängitaks? Muidugi siis, kui B asjaga päri on. Kui B ei nõustu, siis saaks ta mänguta punkti. Või peaks sundima haiget mängijat siiski mängusaali minema, et seal 5 käiku teha ja ikkagi viiki leppida? Koodeksis pole erakorralisi olukordi /force majeur/ arvestatud, sellises olukorras partii edasilükkamisest või tühistamisest seal juttu pole.

Loomulikult ei saa olla partiid, kus poleks ainsatki käiku tehtud. Kui mängija on haige, on üks võimalus muidugi mängida hotellis. See aga eeldab, et sellega oleksid päri nii teine mängija kui ka kohtunik. Omal ajal toimiti nii küllalt sageli.
Teine võimalus on partii edasilükkamine. Ei mäleta küll, et turniirimäärustes oleks kunagi täpselt määratletud, et kohtunikul on võimalus partiid edasi lükata kuni 4 tundi. Nii väidab Geurt oma vastuses. Ja muidugi oli kunagi võimalik mängida vabadel päevadel. Koos katkestatud partiidega kadusid aga ära ka vabad päevad. Nii et ega lahenduse leidmisel suuri varieerimisvõimalusi pole.

Teine küsimus USA-st puudutab vastasmängija häirimist. Üks mängija tahab partii ajal püsti seista. Vastasele see ei meeldi, sest see häirib teda. Reeglites pole aga ju kusagil kirjas, et seista ei tohi. Kohtunik peaks siiski vastasmängija kaebust kaaluma, aga ometi võiks siis niimoodi igaüks kõike häirimiseks pidada. Igal juhul peaks kohtunik toimima delikaatselt.
Jah, art. 12.6 ütleb, et keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Üldist reeglit, mida selle all mõelda, on võimatu anda. Eks siis loeme koodeksi eessõnast: Nendel juhtudel, mida koodeksi mingi artikkel täpselt ei reguleeri, peaks olema võimalik jõuda õige otsuseni, kui uurida koodeksis analoogilisi olukordi. Kuigi jah, ega antud juhul neid analoogiaidki kerge leida pole.

Selle konkreetse näite juurde lisab Geurt omalt poolt teise Plovdivist 1983. NSVL - Bulgaaria matśis mängisid Petrosjan ja Radulov. Radulov seisnud Petrosjani ees ja liigutanud oma ülakeha ühelt poolt teisele. Petrosjan olevat asja veidi aega talunud, siis teinud źesti, et Radulov lõpetaks. Sellest liigutusest piisas. Olen mõlema mehega korduvalt samadel turniiridel olnud ja võin öelda, et tegemist oli väga korrektsete suurmeistritega. Aga kõik pole sellised.
Ongi jaanuar läbi. Mitmetel põhjustel on see alati üsna maleline olnud. Mul endal oli tänavune viimase 50 aasta jooksul esimene, kus mul ühelegi maleturniirile asja polnud.
Lembit