Nupud läksid ümber

Ühel Saksa leheküljel on viimastel päevadel arutatud reegliküsimust välgutamisel. Asi oli tegelikult lihtne: Mängiti välku. Ühel mehel oli hea seis, aga kogemata tegi ta niisuguse liigutuse, millega pooled malendid ümber läksid. Seisu täpselt taastada ei suudetud. Lauale saadi mingi partiis varem esinenud seis ja sellest jätkati. Vastane olevat aga jätkanud teisiti kui partiis ja saavutanudki võidu. Tagantjärele püüab nuppude ümberajaja jõuda selgusele, kuidas ikkagi oleks pidanud toimima. Aga kui kumbki poleks partiist midagi mäletanud (või oleks öelnud, et ei mäleta)?

Art 7.3 ütleb: Kui mängija nihutab käiku tehes kohalt ühe või mitu malendit, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kellad ja palub abi kohtunikult. Kohtunik võib karistada malendeid paigast nihutanud mängijaid.
Art. 7.5: Kui partii ajal leitakse, et malendid on oma väljadelt nihkunud, tuleb taastada seis, mis oli enne määrustevastasust. Kui seisu, mis oli malelaual vahetult enne määrustevastasuse teket, ei saa kindlaks teha, jätkub partii viimasest kindlakstehtavast seisust enne määrustevastasust.
Kiir- ja välkmale peatükkides pole mingit vihjet nende artiklite mittekehtivusele. Seepärast peame neid ka seal kehtivaks lugema.

Äärmisel juhul võiks lauale tekkida kasvõi partii algseis. Tavamales niisugust vajadust kindlasti pole, sest seal on meil kasutada partiiprotokollid. Kiir- ja välkmales on olukord keerulisem. Pealegi ei saa seal seisu taastamiseks palju aega kulutada, kuna selle tagajärjel kannataks turniiri üldine ajakava.
On võimalik, et mängija polegi huvitatud sellest, et korrektne seis lauale saaks, kui see temale halvem on.

Mida ikkagi peaks tegema, kui keegi malendid ümber ajab? Kas vajutada vastase kell uuesti käima või panna kellad seisma, kutsuda kohtunik ja lasta sellel otsustada?
Kella tagasivajutamine oli kunagi ametlikult sanktsioneeritud (näitena tõi üks diskussioonis osaleja ammuse Kerese ja Benkö partii), kuid enam mitte. Liiati tekiksid Fischeri kontrolliga mängides ebaõiglased lisasekundid. Aga puhtpraktiliselt tuleb see ikkagi arvesse ja küllap seda ohtralt kasutataksegi. Ja vajutada tuleks liigse jututa, muidu võiks seda lugeda vastase häirimiseks.
Üks resoluutne sakslane nõuab malendite ümberajajale lihtsalt kaotuse fikseerimist. Muidu võiks seda võtet alati kaotusseisus kasutada ja siis hoiduda vastasega üksmeelele jõudmisest, milline seis laual oli.

Kui kellad vahepeal seisid, peaks kohtunik süüdlase aega vähendama (näiteks 2 minutit). Seda ei peaks siis lugema karistuseks art. 13.4 mõttes, vaid lihtsalt varemtsiteeritud art. 7.3 esimese lause rakendamiseks. Karistuseks sama artikli kolmanda lause järgi on kohtunikul õigus, mitte kohustus.
Sellelgi diskussioonil meenutati korduvalt partiid Radźabov - Smeets, millest meiegi mullu juttu tegime (1. II Saalomonlik otsus, 17.IV Veel kord ühest partiist). Radźabov lükkas seal sekund enne mõtlemisaja lõppu vastase oda laualt.
Jään kord juba kirjapandu juurde: Mängijal peaks olema võimalus valida, kas seisata reeglite järgi kellad ja kutsuda kohtunik või vajutada vastase kell käima ja loobuda taotluse esitamise õigusest.
Peamine on, et süüdlane malendite ümberajamisest kasu ei saaks.
Lembit