Seisukordused ja kohtunik

Kõigepealt kõigile head uut aastat!
Vaatame täna üht näidet, kuidas kolleegid proteste lahendavad.
Saksa bundesliigas juhtus mullu märtsis (seega siis veel koodeksi eelmise redaktsiooni kehtivusajal) selline lugu.
Laual on järgmine seis:
Valged: Kc1, Lg6, Vf1, Od3, Eb2, c2, g2 ja h2 (8).
Mustad: Kf8, Lc7, Vc8, Od5, Ea6, d7, e5, f7 ja h4 (9).
Kahe suurmeistri partii läks edasi nii: 30. Lh6+ Ke8 31. Lh8+ Ke7 32. Lf6+ Ke8 33. Lh8+ Ke7 34. Lf6+ Ke8 35. Lh8+

40 käigu tegemiseks oli neil aega 1 tund 40 min., iga käik lisas veel 30 sekundit. Selleks hetkeks oli mustal jäänud 8 minutit, valgel ainult 35 sekundit. Must ütles valgele: "Viik", see ei reageerinud. Kui meeskonna kapten oli kohtuniku kohale toonud, ütles must kohtunikule, et käib Ke7 ja siis on seis kolm korda kordunud, seetõttu taotleb ta viiki. Kinnituseks liigutas ta veel mitu korda kätt e8-e7 kohal. Musta kell sel ajal käis.
Kohtunik vaatas seisu ja laskis mustal käigu protokolli kirjutada. Kirjutati "Ke7". Kui kohtunik oli valgelt kaks korda küsinud, kas see nõustub seisukordustega, ütles valge, et must ei toiminud taotluse esitamisel korrektselt. Korduste endi vastu ta ei vaielnud. Kui must soovis otsuse kohta selgust, sest tema kell käis, pani kohtunik kella seisma ja toimis siis edasi. Kuivõrd kaptenite jutt segas teisi mängijaid, jätkasid nad seda väljaspool mängusaali.

Saalis aga leidis kohtunik, et partiid tuleb jätkata. Ebaõige viigitaotluse pärast andis ta valgele 2 täiendavat minutit ja pani siis musta kella uuesti käima. Must protesteeris küll partii jätkamise vastu, aga oli sunnitud seda tegema. Edasi läks asi kiirelt: 35. ... Ke7 36. Lxh4+ Ke8 37. Lh8+ Ke7 38. Lf6+ Ke8 39. Lh8+ Ke7 40. Lf6+ Ke8 41. Vf5 d6 42. Vg5 Oe6 43. Of5 La5 44. Vg8+ ja must andis alla.

Saksa bundesliigas on eriline apellatsioonikomitee, turniirikohus /Turniergericht/, kuhu asja võib anda nädala jooksul koos vastava kautsjoni sissemaksmisega. Nii mustade meeskond toimiski. Turniergerichti otsus selles küsimuses on 5 lehekülge pikk.
Formaalsused, mille vastu must viiki taotledes patustas, olid ilmselt käigu kohene mittekirjutamine partiiprotokolli ja kella mitteseiskamine.
9.2 Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda ... ,
a) on tekkimas, kui ta kõigepealt kirjutab oma käigu partiiprotokolli ja teatab kohtunikule oma kavatsusest see käik teha,
b) on just tekkinud ja viiki taotlev mängija on käigul.
9.5 Kui mängija taotleb viiki artiklite 9.2 või 9.3 alusel, seiskab ta otsekohe mõlemad kellad /2004. a. redaktsioon/.

Tund aega pärast selle partii juhtumit oli sama matśi esimesel laual üks mängija taotlenud viiki 50 käigu reegli alusel, pannes kellad seisma alles kohtuniku märkuse peale. Sama kohtunik fikseeris seal viigi. Siit saadigi protesti esitamiseks inspiratsiooni. Vähemalt järjekindel see kohtunik küll polnud.
Turniergericht leidis, et FIDE reeglite järgi oli seis viik, kuna see oli kolmandat korda kordunud. Tegelikult oli kolmas kord kordunud juba pärast 35. Lh8+ laual olnud seis, nii et must oleks võinud esitada viigitaotluse ka ilma käiguta Ke7.

Käigu eelneva kirjutamise mõte on selles, et see käik ei tekiks alles kontrollimise ajal ning ei tekiks vaidlust, millise käiguga partiid jätkata. See, et käik kirjutati protokolli alles kohtuniku nõudmisel, pole oluline (Turniergerichti väljendi järgi on selline kirjutamine kahjutu). Pealegi oli 35. ... Ke7 selles seisus ainuke määrustepärane käik.
Kui kohtunik leiab, et taotluse esitamise formaalse küljega on kõik korras, hakkab ta seise ja käike sisuliselt kontrollima, kui ta aga loeb seda ebakorrektseks, siis võib ta mingite formaalsete vigade pärast lasta partiid jätkata või viidata mingitele vigadele ja anda mängijale võimalus nende parandamiseks. Antud juhul valis kohtunik viimase tee. Kui kohtunik juba partiid sisuliselt kontrollima hakkab, ei saa ta enam kontrollimist pooleli jätta ega nõuda enam partii jätkamist formaalsete vigade tõttu.

Mis puutub kellade mitteseiskamisse, siis kehtib Saksamaal nende Maleliidu ametlik kommentaar (vt. ka minu 23. X 2007 Veel mõned tõlgendused): Kui käigul olev mängija pöördub kohtuniku poole selge viigitaotlusega, ilma et ta oleks enne malekelli seisma pannud, juhib kohtunik mängija tähelepanu sellele vajadusele. Kui mängija pärast seda kellad seiskab, kontrollib kohtunik, kas korrektselt esitatud taotlus on põhjendatud.
Koodeksi uues tekstis seisab teatavasti varemtsiteeritud artiklis 9.5 nüüd: Kui mängija taotleb viiki artiklite 9.2 või 9.3 alusel, võib ta seisata mõlemad kellad. Nii pole ka kellade seiskamine oluline.

Turniergericht otsustas partii viigiks lugeda. Seega ei lõppenud too matś viigiga, nagu algul fikseeriti, vaid mustade meeskonna ühepunktilise võiduga. Kautsjon tagati, muud kulud pidid mõlemad meeskonnad kandma võrdselt.
Lembit