Oma reeglid?

Malekoodeks annab liikmesorganisatsioonidele õiguse kehtestada mängimiseks ka oma detailsemaid reegleid. Koodeksi eessõna annab vastuse ka küsimusele, millistele nõuetele sellised reeglid peavad vastama. Need reeglid nimelt:
a) pole mingil moel vastuolus FIDE malekoodeksiga,
b) on piiratud vastava föderatsiooni territooriumiga ja
c) ei kehti FIDE korraldatavatel matśidel, meistri- või kvalifikatsioonivõistlustel, samuti FIDE tiitli- või reitinguturniiridel.

Chesscafe viimases voorus ongi toodud mitmeid näiteid selliste reeglite võimalikkusest.
Nii on Kataloonia Maleliit hädas oma võistkondlike võistluste korraldamisega (üle 4000 mängija!). Kuivõrd samaaegselt käib palju matśe erinevates paikades, pole iga matśi jaoks kohtunikku. Nüüd kavatsevad nad anda võistkondade kaptenitele õiguse noolekese langemise fikseerimiseks, mis ju koodeksi art. 6.9 järgi kuulub kohtunike pädevusse, kuigi koodeksi lõpust leiame ka D osa, mis kõneleb kiiretest lõppmängudest, kus kohtunikku pole kohal.

Mida teha, kui mängida on vaja. Muidugi ei oleks selline turniir kõlbulik FIDE tiitlinormide täitmiseks, mis vastavalt tiitlimäärustele eeldavad IA või FA olemasolu. Reitingumäärustes aga kohtunikust ei kõnelda, nii et reitingu saamiseks peaks selline turniir sobima küll.
Suhtun kahtlusega Geurti arvamusse, et võistkondade kaptenid võiks nimetada kohtunikeks. Nende funktsioonid on siiski erinevad. Aga mingite kohtunikuülesannete täitmise võiks kaptenitele panna küll.

USA rahvuslikud reeglid erinevad FIDE omadest üsna paljudes asjades. Seekord on juttu sellest, et paljudes klubides on keelatud malelaua või -kella kohal hõljumine (aga selle keelab juba koodeksi art. 6.7b) ja malendite liigutamine sel ajal, kui vastase kell veel käib. Sellest, millal käigul ollakse, on meil korduvalt juttu olnud. Aga seal pidavat enne vastase kellavajutust käigu tegija saama hoiatuse ja ta pidavat teatud aja istuma tegevusetult, kui ta kell samal ajal käib. Kui pikk see teatud aeg on, kas 1 või 5 minutit, ei tea. Aga näiteks välkmaleson sündmuste järjekorra jälgimine küllalt raske. Kuigi jah, ega näidetes toodud mängijad eriti sportlikult ei käitunud.
Ameeriklase näites oli A-l üle 50 minuti aega, B-l 20 sekundit. Kui üks tegi käigu, vastas teine otsekohe kellavajutust ootamata. Geurt on omalt poolt lisanud näite kellestki GM-st, kellel IM-i vastu kaotusseis. Aga aega oli GM-l 30 minuti, IM-l vaid 1 minut. Ja siis "mõtles" GM tervelt 26 minutit, nii et ta kellale jäi vaid 4 minutit ja ta ei pidanud enam kirjutama. Siis hakkas ta välgutama ja võitiski. Reeglite abil on siin aga raske võidelda.

IA Vereśtśagin kirjutab sellest, kuidas ta püüab võidelda malemängu maine kahjustamisega (vt. art. 12.1). Iga välkturniiri algul teatab ta, et kui keegi pakub viiki seisus K + R - K + R või mingis analoogilises seisus ja seda viiki vastu ei võeta, võib mängija kellad seisma panna ja kohtuniku poole pöörduda. Siis on tõenäoline, et tulemusest 1 : 0 võib saada 0 : 1. Seega riskivad mõlemad oma tulemusega. Kohtuniku nõusolekust aga ei tohiks viikileppimine sõltuda (art. 9.1a).
Kui arvestatakse kommentaari algul toodud piiranguid, siis on ka selline kohtuniku toimimine korrektne.

Kõigist reeglite parandamistest ja muutmistest muidugi kasu pole. Oma 28. XII kommentaaris Määrustevastasus õiendatagu kohe kirjutasin ühe soomlase poolt toodud välkpartiide näidetest. Neis tegi üks pool võimatu käigu, vastane vist ei pannud seda tähele, igatahes võitu määrustevastase käigu tõttu ei taotlenud ning seejärel pani esimene määrustevastase käigu korrigeerimiseks oma malendi varasemasse asendisse tagasi ja tegi siis juba muutunud oludes (vastane oli vahepeal käinud) uue käigu.
Kirjutasin tookord, et kahtlen, kas sellised seisud on tegelikult laual olnud. Nüüd siis tunnistabki too soomlane, et tegemist oli väljamõeldud näidetega. Ometi on ta endiselt seisukohal, et nende klubides kasutatav reegel, mis sellist toimimist võimaldab, on hea ja ehk tuleks see mujalgi kasutusele võtta.

Vaevalt küll. Praeguste FIDE reeglite järgi võib kiir- ja välkmales määrustevastast käiku korrigeerida vastasmängija kella käivitamiseni. Ka Soome enda ametlikud reeglid ütlevad: Mängija võib määrustevastast käiku korrigeerida enne oma kella seiskamist. Kui kumbki mängija ei märganud määrustevastast käiku, ei saa seda hiljem parandada ega selle põhjal midagi nõuda.
Kui reegleid muuta nii, et see korrigeerimine võiks aset leida ka hiljem, peaks koos sellega kindlasti taastama ka laual tol hetkel valitsenud olukorra ja korrigeerima ka kellanäidud. Aga selline korrigeerimine oleks lühikese kestusega partiides liiga keeruline.
Lembit