Segadus Augsburgis

Saksamaal on tekkinud segadus Augsburgi välkmalemeistri selgitamisel, põhjuseks kohtuniku poolt langetatud väär otsus. Ringsüsteemis mängitud turniiril said A ja B võrdselt punkte. Omavahelise partii oli võitnud mustadega mänginud A. Kohtunik otsustas, et võitjad mängigu nüüd esimese võiduni ja andis sedapuhku valged A-le. A võitis partii ja ta kuulutatigi turniiri võitjaks. B ütles küll, et oleks pidanud vähemalt 2 partiid mängima ja ka talle mustade andmine oli ebaõiglane, aga esialgu kohtunik oma otsust ei muutnud.
2 tundi hiljem helistas kohtunik siiski A-le ja tunnistas oma eksimust. Nimelt oli ta vahepeal lugenud Augsburgi turniirimäärusi, kus on öeldud, et kaks kohajagajat peavad mängima vähemalt kaks partiid vahetatud värvidega ning kui need selgust ei too, siis jätkatakse esimese võiduni. A pidi nüüd teatama, kas ta mängib edasi või laseb kohalikul maleliidul asja otsustada. A otsustas edasimängu kasuks.

Nüüd küsis kohtunik B-lt, kas see on nõus edasi mängima tingimusel, et juba mängitud lisapartii loeb. 2. partiis oleksid tal valged ja edasi värvid vajaduse korral vahelduksid. B ei nõustunud ja esitas nüüd ametliku protesti: järelvõistlust tuleks alustada algusest peale, nii nagu katkestatud jalgpallimängugi alustatakse algusest. Pealegi oleksid A-l B 2. partii võidu korral 3. partiis jälle valged. B nõudis uut järelmängu seisust 0 : 0 ja värvide loosimisest.
A taotles tema punkti allesjäämist ja värvide loosimisest alustamisest. Kui ta peaks saama valged, siis on see partii juba mängitud ja ta juhib 1 : 0. Kui ta saaks mustad, siis see partii mängitaks ja võidu korral oleks seis 2 : 0, kaotuse korral 1 : 1 ja 3. partiis oleksid tal mustad, 4. valged.

Kohtunik jäi A-ga nõusse ja korraldas edasimängu, määrates B-le 2. partiis valged. Vajadusel 3. partiis värvid loositaks ja edasi need vahelduksid.
Aga B andis asja apellatsioonikomisjoni Schiedsgerichti, sest alustada tulevat vastasele teenimatu eelise andnud kohtuniku vea tõttu uuesti seisult 0 : 0. Kui mängitud partiist tehtaks kahepartiilise matśi 1. pool, aktsepteeritaks viga ning puuduksid võrdsed tingimused.

Schiedsgerichti otsust ega asja lõppu ei tea. Asi algas aga kohtuniku ebapädevusest. Ei kujuta ette, et võistlusel poleks kohtunikul käepärast tema tegevust reglementeerivaid dokumente - malekoodeksit ja võistlusjuhendit. Konkreetse võistluse juhendis ilmselt niivõrd tähtsast asjast nagu kohtade jagamise võimalus juttu polnud, sest selle nägid ette juba kohalikud turniirimäärused, mida samuti käepärast polnud. Asi oleks aga ikkagi pidanud juba enne turniiri algust selgeks tehtama.
Üks arutelus osalenu kinnitab, et pühendab iga välkturniiri algul reeglitele 3 - 4 minutit. Tingimata kõnelevat ta etturi muundamisest, kuninga löömisest ja määrustevastase käigu tagasivõtmisest enne kellavajutust. Kindlasti aga sellest, kuidas toimitakse kohtade jagamise korral. Võib vaielda, kui suurel määral peaks turniiri avamine olema pühendatud reeglitele, aga viimase asja selgekstegemine on üks olulisemaid.

Ega Augsburgi asjal head lahendust polegi. Ei tea, kui kaua lubavad Augsburgi määrused protesti esitada ja kuidas see B vahetu turniirijärgne protestimine välja nägi. Aga kui Augssburgis on olemas oma pidevalt kehtivad turniirimäärused, siis peaksid neid teadma mitte ainult kohtunikud , vaid ka mängijad.
Tundub siiski, et A poolt lisapartiis juba saadud punkti peaks arvesse võtma. On see ju ausa mänguga saadud ja täitis ju tema vaid kohtuniku otsust. Koodeksi art. 13.3 ütleb: Kohtunik ... viib ellu otsused, mis ta ise on teinud. Nii siingi, kuigi hiljem selgus, et see otsus polnud mingite reeglitega kooskõlas.
Lembit