Aegadest ja muustki

Kiirviikidest kirjutatakse ikka ja jälle. Üldiselt leitakse, et need pole head, aga midagi nende vastu ette ka ei võeta. Seekord on tähelepanu alla sattunud hiljutine Hollandi MV partii van Kampen - Smeets 1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 ja viik. Chesscafes küsis keegi, kas ei võiks siin kohtunik sekkuda ja panna mõlemale kaotuse.
Geurti arvates pole midagi valesti, kui viiki pakuti korrektselt ja tulemuses ei lepitud kokku enne partii algust. Mustale oli ju meistritiitliks vaja vaid viiki ja seepärast ei tahtnud ta riskida. Pealtvaatajatel ja sponsoritel võib asjast olla teistsugune arusaam. Korraldajatel selliste partiide vältimiseks siiski üks võimalus on. Rakendatagu koodeksi art. 9.1: Võistluse reeglid võivad ette näha, et mängijad ei tohi leppida viiki enne kindlaksmääratud käikude arvu või ei tohi seda üldse kohtuniku loata.

Paar küsimust on kellade kohta. Kas kohtunik fikseerib ajaületuse, kui ajakontrolliks on ette nähtud üks tund partiile? Loomulikult. Uue koodeksiredaktsiooni järgi on ju tegemist tavapartiiga, kus ajaületuse fikseerimine kuulub kohtuniku ülesannete hulka.

Üks mängija oli hädas defektse kellaga kiirturniiril. Kui vooru algusest oli kümmekond minutit möödas, tegi ta käigu ja vajutas kella. Vastase oma hakkas küll käima, aga tema oma seisma ei jäänud. Kui ta kohtuniku poole pöördus, siis asendas see küll selle kella uuega, aga aegu ei korrigeerinud, kuna polevat võimalik õigeid aegu kindlaks teha. Partii lõppes küll mängija võiduga, aga mis siis, kui defekt oleks avastatud alles pärast noolekese langemist? Kas siis oleks pidanud kohtunik aega juurde andma või oleks see tähendanud partii kaotust?
Koodeksis on mõtlemisaegade korrigeerimisest juttu artiklis 6.10. Selle alapunkt b ütleb tõepoolest, et kui partii ajal leitakse. Aga selles on juttu vaid kellale valesti seatud algnäitudest ja see antud juhu kohta ei käi.
Alapunkti a järgi loetakse kella iga näit lõplikuks, kui pole ilmseid defekte. Siin on. Ilmse defektiga malekell tuleb asendada. Kohtunik asendab kella. Nii tehtigi. Aga edasi ütleb punkt: ja tegutseb oma parema äranägemise järgi, määrates kindlaks, mis aegu peab uus kell näitama. Seda kohtunik ei teinud, kuigi oleks pidanud. Noolekese langemine on määrav ilmsete defektide puudumisel. Kui kohtunik peab noolekese langemist ebakorrektseks, võib ta korrigeerida näite ka pärast noolekese langemist.

On veel üks küsimus protestide esitamise kohta. Kas peaks mängija pöörduma kohtuniku poole, kui ta pärast oma partii lõppu leiab, et mingis teises partiis rikutakse reegleid ning kas peaks kohtunik sellist pöördumist arvestama?
Partii lõpetanud mängija loetakse pealtvaatajaks. Pealtvaataja poolt esitatud kaebusega ei pea kohtunik tingimata tegelema, aga tavaliselt on hea vähemalt asja uurida. Kui kohtunik sel juhul leiab, et midagi oli valesti, peaks ta võtma meetmed, muidugi, kui asi tema pädevuses on. Üldiselt saab protestida vaid kohtuniku otsuse vastu, aga see sõltub ka konkreetsete võistluste reeglitest. Nii võib MM-matśidel apellatsioonikomitee käsitleda kõiki asju, mida peab oluliseks, ja seda ka siis, kui protesti pole.
Lembit