On Chesscafe päev

On taas kuu kolmas kolmapäev. Vaevalt Chesscafe igakuine kohtunikeveerg meist kellelegi midagi päris uut ja seniteadmatut endaga kaasa toob, aga vähemalt seniste arusaamade kinnitamiseks tasub pilku peale heita ikka. Tänane pealkiri viitab sellele, et Buchholzi arvestamisega olevat midagi korrast ära (jutt on eriti juhtumeist, kus mingi partii on mängimata jäänud). Kui varem loeti selline partii viigiks iseenda vastu, siis mullu kiideti Kallithea kongressil heaks uus moodus, autoriks hollandlane Win van Beersum. Aga kuna asi olevat keeruline, lubab RC esimees seda seletada alles järgmisel korral. Esialgu leiame vastused küsimustele, mis peaksid ehk niigi enam-vähem selged olema.

Loomulik, et kui 8 mängijaga turniir on vaja 3 vooruga ära pidada, saab seda teha vaid ühe miinuse süsteemis. Siis omavahel kokku 1-8, 2-7, 3-6, 4-5, teises voorus kahe äärmise ja kahe keskmise paari võitjad, seejärel aga nende võitjad. Uus mõte on ehk vaid ajakontrolliks armageddoni kasutamine. Seal antakse teatavasti mustale rohkem aega kui valgele ja seetõttu on õigustatud partii viigilise tulemuse korral võidu andmine mustale, nii et üks mängija langeb igal juhul kohe välja.

Kui üks mängija jätab mõne oma käigu kirjutamata, kas peaks siis kohtunik omal algatusel sekkuma või ootama, kuni vastasmängija selle üle rahulolematust avaldab? Küllap on mõlemat liiki kohtunikke olemas. Aga kui art. 13.1 ütleb: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks, siis peab ta nõudma, et ka käike kirjutataks. Välja arvatud muidugi siis, kui viimastel minutitel ajakontrollist olenevalt reeglid seda enam ei nõua.

Ja kui lubatud hilinemisaeg on läbi, nii nagu konkreetse võistluse reeglid seda ette näevad ja mängijat ikka kohal pole, on kohtuniku asi kell seisma panna, tulemus protokolli kirjutada ning koos teise mängijaga sellele alla kirjutada.

Paar küsimust on mobiilihelinate kohta. Mida teha, kui turniiril mobiil heliseb, kohtunik loeb partii teisele poolele võidetuks, punkti saaja aga on valmis partiid jätkama?
Pole siiski midagi teha. Art. 12.3b ütleb, et kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Vastasmängija võidab. Nii jääbki. Pole vaja endale täiendavaid probleeme tekitada.

Veidi keerukam on asi järgmisel juhul. Laual on lihtne seis:
Valged: Ka1, Oa3, Eb2 (3). Mustad: Ka8, Od1, Ea2 ja b3 (4).
Peaks ju nagu art. 5.2 järgi olema surnud viik, aga ometi mäng jätkub. Nüüd heliseb valgel mobiil. Art. 12.3b juba tsiteerisime. Sama artikkel ütleb veel: Siiski kui vastasmängija ei saa partiid võita mistahes määrustepäraste käikude seeriaga, on tema tulemuseks viik. Niisiis 0 : 0,5? Aga art. 5.2b järgi lõpetas surnud seisu tekkimine partii. Ehk siis ikkagi 0,5 : 0,5?
On siingi olnud varem juttu partiidest, mis peaksid olema lõppenud mati, pati või surnud seisuga, mida aga ometi pole märgatud ja seetõttu on partiisid edasi mängitud. Geurti arvates on vahe, kas asja märgatakse kohe partii lõpul või alles mõnevõrra hiljem. Nii võib partii saada ka kaks tulemust. Turniiritabelisse toob mobiil kaotuse, reitinguarvestusse minekuks aga tulemust korrigeeritakse ja sinna läheb viik.
Need olid siis mõned probleemid tänasest Chesscafest.
Lembit