Suvistelt internetilehtedelt

On suvi ja tundub, et kohtunike leheküljed internetis on muutunud passiivseks või hakanud tegelema vähetähtsate küsimustega. On ju muid ja tähtsamaidki asju. Minu oma internetiaadressile on hakanud üpris sageli saabuma eelolevate FIDE presidendivalimistega seotud materjale. Kuigi mul pole juba üle 10 aasta FIDE asjadega enam mingit tegemist olnud, on praeguse presidendi pooldajatele (eriti türklastele) kusagilt see aadress silma jäänud.

Aga jäägem siinkohal siiski oma teemade juurde. Sakslased on näiteks viimastel päevadel arutanud, kes peaks malekellad partii algul käima panema. Koodeks ju asja selgelt ära ei ütle.
Art. 6.5 seisab ebamääraselt: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid.
Ise arvan, et siin oleneb palju laudade arvust. Kui mängijaid on vaid kümmekond, siis võiks kohtunik ise asja ära teha. Kui mängijaid on rohkem, peaksid seda tegema mustad pärast seda, kui kohtunik on teatanud mängu algusest. Ega see toiming val´getelegi keelatud pole. Igatahes peab kohtunik tegema mängusaalile ringi peale, veendumaks, et kõik kellad käivad. Kusagil võib ju mängija(d) veel puududa. Kui kasutatakse lisasekunditega ajakontrolle, on oluline, et valge 1. käiku ei tehtaks enne kellade käigustamist, muidu võib tekkida probleeme ajakontrollil.

Ühel Saksa lehel pandi rahvahääletusele küsimus mängija lahkumise kohta mängualalt. Nimelt kaob sealt mängija kohtunikku hoiatamata tervelt 45 minutiks. Mis siis nüüd? Ütleb ju art. 12.2: Mängijail ei ole lubatud kohtuniku loata mängualalt lahkuda. Karistuse peame ilmselt valima artiklist 13.4. Sakslaste vastused olid sellised:
hoiatus 8 %,
eksinud mängija kulutamata aja vähendamine 4 %,
partii kaotus 84 %,
eksinud mängija poolt partiis saadud punktide arvu vähendamine 4 %,
võistlustelt kõrvaldamine 4 %.
Leiti, et 45 minutist piisab arvutiga seisu põhjalikuks läbiuurimiseks. Peeti aga otstarbekaks enne karistuse määramist mängija käest ärakadumise põhjuste üle järele pärida. Soovitatakse mängualast kadumise puhul olla ka mitte liiga pedantne, kasvõi siis, kui keegi 1. käigu ära teeb ja siis läheb autost sinna unustatud pastakat tooma või kui keegi pärast ajapuudust toob endale teisest tänavaäärest kartulikrõpse.

Prantsusmaal otsiti aga lahendust järgmisele olukorrale: Olete kohtunikuks lahtisel kiirturniiril, muidugi mitteküllaldase järelevalvega. Ühel laual kutsub teid käigul olev mängija. Eelmisel käigul on ta pannud oma kuninga vastase ratsu tulle ja siis kella vajutanud. Vastane käinud seejärel aga oma vankri lipu kõrvale ja ise kella vajutanud. Nüüd siis teatab mees eelmisel käigul tehtud määrustevastasest käigust, nõuab, et teda karistataks 2 minuti lisamisega vastasele ja et taastataks seis enne tema määrustevastast käiku. Vastane nõuab aga, et ta viiks kuninga tulest ära, ja keeldub varasema seisu juurde tagasi pöördumast.

Mida peaks siis kohtunik tegema? Juhendid tegutsemiseks peaksime leidma koodeksist. Pikalt kõneleb määrustevastase käigu õiendamisest art. 7.4a - aga ärgem unustagem, et eelkõige on seal juttu tavamalest. A4c: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängijal on seejärel õigus väita enne oma käigu tegemist, et mängija on sooritanud määrustevastase käigu. A4b: Kohtunik peab langetama otsuse vastavalt art. 4 ainult siis, kui üks või mõlemad mängijad paluvad tal seda teha.

Sellest siis lähtuvad ka sealsed tippkohtunikud vastamisel. Määrustevastase käiguga ei hakata tegelema, kui vastane on vahepeal oma käigu teinud. Mängija peab tule tõrjuma ja kaotab seetõttu ilmselt lipu. On lisatud ka GM Bacrot`kommentaar, et vahel ongi kasulik vastase määrustevastasest käigust mitte teatada, vaid vastata mingi vastase malendi ründamisega. Ise polevat ta seda salakavalust küll kasutanud,
Lembit